Loetakse teksti. Kergitatakse kulmu. Et siis sellega lasteaeda?
"Trükitähtedes sellepärast, et lasteaialastele?" leiab Mare esimese sobivuse.
"Miks täiskasvanutel peab igav olema," tunnistab lavastaja teksti kõlbulikuks.
Jääb üle loota, et kõik vanusegrupid leiavad oma oa.
Helin. Kõik jäävad rahulikuks. Peale Mare.
"Telefontšik, telefontšik! Seal! Ruudulise jope taskus!" juhendab ta nagi juures istuvat Merikest.
"Jope järgi said aru, kelle telefon heliseb?" imestab Merike. Tema ei adunud helinas ühtki ruudulist tooni.
Mõistnud, et helinaga koos tekkis jopetaskule valgusruuduke, kukub Merike itsitama.
"Mind on väga raske naerma ajada," lagistab ta.
"Ta on enda kõige parem naermaajaja!" muheleb Aire.
Nagu ikka, häirivad keskendumist töö- ja olmemured.
"Retrostiil!" poriseb Küllike Marele. "Mis teemapäev see selline olgu! Mul pole midagi selga panna!"
Mare kehitab õlgu. Õpilaste otsus.
Romi mõõdab Küllikest pilguga pealaest jalatallani. "Aga see (riietus) on juba piisavalt retro." (Aah! Inimene siin üritab sõprade ette ilmuda parimais rõivais ja selline tänu?)
Tiit uurib laule. "Kõik a capella?" (Järgmiseks korraks on Viljar kokku pannud väikse muusika-alase ettekande ja me saame teada, et a capella laulavad viisipidajad. Teistel jääb o nubella.)
"Muidugi, kui saaks saate, oleks väga okei," unistab Küllike.
"Mis kanali pealt vaja on?" pärib abivalmis Merike ning on valmis saatehankimise enda kohustuseks võtma.
"Mis sa kirjutad," tögab Erko kroonikut. "Nagunii kaotad ära!"
Võta näpust!
Ei kaota.
Täitsa olemas.
Ei unune näitekasse ega autosse.
Toaski kindlas kohas.
Ainult samal õhtul ja järgmisel päeval pole kirjutamiseks mahti. Kolmandal päeval on tähelepanupuudusest solvunud paberileht loomulikult sääred teinud.
Nädal aega andis otsida. Lõpuks õnnestus redutaja tabada sõnavara ja grammatika arendamiseks koostatud raamatu vahelt. Mingi vihje? ;)
Lund ja päkapikke!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar