Selline mõte käib peadest läbi küll. Tal naabrid võtsid just suure puu maha ja ega siis kehvem saa olla. Lihtsalt meie ei kasutaks langetamiseks rähni. Jõuludega sobib ikka tuledes puu.
Teemasid on arutamisel mitmeid. Nt, et küll need nõukaaegsed hambapuurid olid kohutavad. Trrrrrr... Ja ise pidid väntama. Mida kiiremini väntasid, seda rutem valmis sai.
Ruhnust rääkisime. See tekitas Veljos väikse kõhedustunde. "Ruhnu? See on ju... Läheb ümber, on kõigil jalad märjad!"
Unenägudest oli jutt. Et seal saab sauna ja õlut ja... Ärkad üles ning suunurgast niriseb koolu...
Ajasime kadunud asjade jälgi. Vähemalt kaotamisaeg sai üpris täpselt paika, sest Merike teab:"Peale jõululaupäeva keegi ju jõuluvana ei jooksnud enam."
Tihastest räägiti. Et kui on rasvatihased, kas tai variant ka on. Ja et suvel siis lendavad ringi sularasvatihased.
Küllike tutvustas Viljarile Veljo ja Aire korterit: "Siia ära tule. Köök on seal, siin on vets!"
"Nägin jah, et DC - dry closet."
Merike teab, kus on suurimad ostukeskused. Seal, kus vesi muliseb.
Erko oli suhteliselt sõnakehv. Otsis identiteeti. Vist ei leidnudki. Vaid aeg-ajalt kostus üle rahvamaja tema kurblik "MUUUUUUU!"
Kes palju jõuab, see on töökas (või käib kangitrennis).
Meie siis see esimene pakkumine. Jõudsime isegi proovi teha. Ja lausa kolm korda! :)
Mõista, mõista, mis see on?
Kroonikaraamat. :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar