Sõit algab pidulikult. Küllikesele saab osaks au ette lugeda juubelikutse.
Nõutakse korduslugemist.
"Mina küll esimese kutse peale ei läheks!" kapriisitseb Merike. "Teatris on ka kolm kella."
"Mare hakkas juba enne kutset silmi värvima," märgib Leo.
Loeme, et juubilare on 2, aga kingitusi võib teha ka eraldi. Aga ei pea. Tuleb ettepanek kinkida voodipesu.
Mare kurdab, et etendused lähevad peas sassi. Üldse ei mäleta, missugust ahjuroopi Sirje minia meenutab. Ei olnud ju sangadega? Juustega.
Vallutame Roosna-Alliku poe. Pärast anname tagasi. Pole panna kuhugi. Bussi ei mahu.
Päeva mõttetera: "Selliseid inimesi peab nägema mitte nagu jumal neid loonud on, vaid nende loomulikus olekus." (Merike)
Meelehärmunud Küllike märkab kriimustust kinganinal. "Ma oleks nende kingadega nagu matkal käinud," toriseb ta.
"Viimane asi, mida naiste juures vaadatakse," lohutab Tiit.
"No vot! Siis ju jääbki meelde."
Üldiselt on seltskond ülevoolavalt lõbusas tujus. Merike pillub vähemalt 2 tonni kildu laiali ja hakkab siis harjumusest põrandat pesema. Töökas tüdruk!
Veljo, Viljar ja Tiit laulavad.
"Paista sa, kuldne kuu..." laulu ajal nuriseb Merike, et repertuaar võiks rõõmsam olla ja alustab eesti lauluklassika lõbusaima looga "Kui koju saatsid mind sa..."
Ühtlasi kurdab diiva, et juukselõksud on viletsad. Järgmiseks lubab ta kasutusele võtta need hiire omad.
Dramaturg jääb tukkuma.
Hiljem nuriseb Veljo, et talle selline suhtumine ei istu, kui tehakse oma tööd poolikult (trupp pingutab, et vaimukas olla, aga kroonik magab selle lihtsalt maha!)
Lõunapaus Lõunakeskuses. Lepitakse kokku, et kohtume Jäähalli juures.
"Tüdruk ütles, et näen täna täitsa kobe välja," särab Merike.
Mehed valvavad, et ta libedale teele ei satuks.
Seekord saab "Sirts" ise oma hiinaka toidu komplekteerida.
Enne ärasõitu korraldame olümpiamängudele pühendatud nööripalliturniiri. Leidub möödakäijatest ergutajaid. Võidab jõud, aga alles teisel katsel ja nelja võistlejaga. :D
Jõuame kohale viperusteta, sest Veljo on kaarti uurinud.
Leiame eest palju toredaid tuttavaid: Ingrid, Ülle, Kass, Erko...
Kass lubab appi hüpata.
Sõnapidaja.
Unustab ainult öelda, et ilmub ootamatult, äraminekuga ei kiirusta ja võib muutuda agressiivseks.
Ingrid ennustab bussitäit raamatukoguhoidjaid. Airet tabab paanikahoog.
Pole põhjust. Koguneb kõigi aegade kõige naeruhimulisem publik (või lisatakse teatrikohvikus jookidesse naljatilku.) :D
Kuna lava on põhjalikult "Kardemoni linna" jaoks dekoreeritud, meil aga ainult üks sirm kaasas, varjame sellega vanglaukse. :D
"Saunamehe" ajal käib lava taga vilgas viiplemine.
"Binoklit näed kuskil?" vehib Küllike Erkole üle kaaslaste peade teise lavataguse nurka.
Erko näeb ja toob. Kahjuks ei märka ta ise, et saunalina on tuppa ununenud. :D
"Vaadake, päike loojub!"
"Kaameraga seda ei püüa."
"Need on need hetked, mida peab lihtsalt nautima."
Öö veedame mesilas.
Abivalmis Maarja teeb Küllikesele voodi valmis. Kasutades vööga rulli tõmmatud ja riietega täidetud lisamadratsit, hunnikut tekke-patju ja muud käepärast.
Merike ei suuda end taltsutada ja purskab naerma, kui Küllike pimendatud toas pahaaimamatult tont-teab-mille-sisse maandub.
"Seda Maarja õhinat oleks pidanud filmima," muigab Mare.
Vastutasuks hoolitseb Küllike, et Maarja saaks hommikul ärgata sümpaatse tõmmu ja saleda riidevarna kaisus.
Pererahvas üritab meid surnuks sööta. Pakkumised lähevad aina paremaks.
Veljo teab, et prillide kaotus ei sega sõidukijuhtimist, kui oled osanud esiklaasi sobivate plusside/miinustega tellida.
Lauldakse seenelkäigust. Veljo mäletab, et selle kohta on äge tekkelugu.
Palume rääkida.
Veljo räägibki igasugustest asjadest, aga ükski neist pole lauluga seotud.
"A see! Ega mu pea prügikast ole. Ei tule meelde!" tunnistab ta. "Ma sain juba kooliajal kiita: "Kukk, sul on nii hea kõva pea!"
Orumetsa repertuaar.
"Saan aru, et sul on päris raske, kui lauldakse ...kukest teeme katusele kajaka," kommenteerib Viljar kaastundlikult.
Maarjamaa. Aukartliku imetlusega kiigatakse suurmaaomanikku.
Pokupeatus.
Leiame metsast ideaalse esinemiskoha,
lamba (kellega Maarja end lobisema unustab), tagurpidi ehitatud sauna, ajalt hammustada saanud krokodilli, helihargiks moondunud harfi jpm.
Tankimine Kanepi lähistel.
"Arve läheb kokku ja viimane maksab," teatame leti ees rõõmsalt.
"Et kokk teeb tellimise järjekorras ja kui jagades midagi sassi läheb..."
"...küll te siis kuulete!" lubab Aire ähvardavalt.
"Järva Teatajast loeme?"
Mm! Erudeeritud inimesed!
Kuri Maarja peab plaani kellelegi suhkrut supi sisse sokutada. Küllike on oma karistuse saanud, võtaks Merikese ette? Õnneks meenub Maarjale, et matkal võib suhkrut vaja minna ja korjab hoopis kõigi tassiservalt suhkrutuutud ära.
Merike lubab talle sünnipäevaks matkatarbeid kinkida.
"Ja et oleks täiskomplekt!" nõuab Maarja.
"Vetsus oli kiri: "Palume kõik paberid visata prügikasti!"" ahastab Tiit."Viskasin. Juhilubadest on kõige rohkem kahju muidugi."
Jutt puudutab põgusalt saabuvat juubeliaastat.
Uueks etenduseks soovitatakse "Bussijuht katusel".
Peale Tartut läheb pilt aina märjemaks. Vahepeal on vihm nii tihe, et aknast ei näe kohe mitte midagi. Huvitaval kombel läbi mobiilikaamera silma on nähtavus parem. Tehakse pilte ja räägitakse juhile, mis jäädvustus. Selle varal saame sõitu jätkata. :P
Maarja NÕUAB Männil peatust. Ta ei suutvat seda seltskonda hetkegi kauem välja kannatada.
Tiit ei luba. On arvestatud, et sirmid ja muu suurema kola tassib rahvamajja Maarja.
Tiit nendib kergendusega, et autod ei seisa tellistel.
"Kes tahaks?" põlastab Veljo.
"Mul on kolmetollised all!" kaitseb Tiit.
"Pooletollised?" osatab veidi valesti kuulnud Veljo. "Need ei lähe klaverile ka alla!"
Albukatele antakse alarmiga märku, et oleme tagasi.
Merike on nõutu.
"Vajutasin nuppu. Siis käskis, et taastaksin algse olukorra. Tegin. Hakkas uuesti üürgama."
"Õigesti tegi! Alguses oligi ju alarm!" ei saa Veljo Merikese hämmingust aru.
