Lõikuspidu ja jonnakas diiva

Taas ühendasid väed Albu, Ambla, Aegviidu ja Jalgsema harrastusnäitlejad, et maha pidada Lõikuspidu. Sel korral valiti peopaigaks Jäneda ja Pullitalliteater. Suur ja tühi ruum seisis ju jõude.
Puhtjuhuslikult otsustas Aivar, et kuna rahvas kogunenud, on aeg aasta vanemaks saada.
Sõime torti

ja kallistasime kallist juubilari.

Proovid sujusid teksti meelde tuletades ja naeru lagistades, kuni selgus, et meil ei ole traktorit.   Etendused toimusid Jäneda Talupäevade raames ja valida oleks ju saanud mitme eri mudeli, värvi ja hinna hulgast, kuid meil oli vaja iseloomuga ja veidi ajaloolisemat isendit. Aivar leidis sellise, kuid oo! milliseks diivaks see osutus.

Etendus sujus hästi,

kuni traktori käivitamiseni (mis PIDI juhtuma, kuna Aire oli seda vaatajale lubanud. Isegi soovitas kohta, kuhu istuda, et traktoriving ei häiriks)...aga diiva jonnis. Kas tuli peale lavahirm või unus teks, kes seda enam teab või kindlaks teeb. Tiit küll üritas, aga ei midagi. Diiva jäi endale kindlaks. 

Järgnes pidu. Kohalik esimees võttis kõnepidamisel abiks lusika, millega ta endale rõõmsalt takti lõi ja hiljem kasutas seda märki viskamiseks. Märklauaks valis ta televisiooni reporteri. 

Teine etendus toimus juba märksa huvitavamalt.

Kaarte mängivad poisid ootasid siseasjade kontrolli koputust, viimane aga märgusõna, mida ei tule ega tule. Nii pidid vaatajad üsna pikalt vaatama tulist vaidlust kaardimängu teemadel. Esimehe peetud koosolekul unustati kõige tähtsam: PIDU!!! Stseenis mitte olevad näitlejad üritasid küll erinevate märkide abil seda meelde tuletada, kuid kasu ei miskit. Lõpuks kostis siiski arglik hääleke: "Kas meil sel aastal pidu ei tulegi?"

Huh! Saime etenduse siiski lõpuni mängida.

Vaheajal teatas helimees, et esimene vaatus oli 5 minutit lühem kui esimesel päeval. Suure osa sellest mängis kindlasti brigadiri ja KITi esindaja teksti omavoliline lühendamine, eks ole juba kallistatud ju ka.

Aga diiva käivitus(!!!), teenides sellega nii publiku kui ka kaasnäitlejate marulise aplausi. Kui tuba oli paksu diislitossu täis aetud, tuli šeffide esindaja ja kiitis maa värsket õhku, ise köhides ja pisaraid pühkides. Terve etenduse aja käis Helju ringi mureliku näoga ja otsis nagu midagi... Kui kojuminekuks asjad pakitud, hõiskas ta valju häälselt: "Ma leidsin oma teksti ka üles!" Parem hilja kui mitte kunagi. 

Sel peol kasutas esimees taktikepi asemel kahvlit, mille agarad teletöötajad ruttu kahjutuks tegid. Autoostulubade jagamisel naeratas õnn ka laia profiiliga lüpsja-õmblejale A.Pitkile, kes suures õhinas ja üllatuses kukutas süldi endale morsiklaasi.

 Selleks aastaks siis vili võetud, olgugi et toores,autoostuload jaotatud ja pidu peetud.