Siinkohal teeme näo "Nii-hapud-viinamarjad!" 😎 ja kinnitame kui ühest suust, et palju parem on vaadata sellise kaliibriga festivalil lavale, mitte lavalt alla. 😋
Loorber ei ole muidugi lehtsalat või värske sibul, mida lähed ja peoga peenralt sisse ahmid, aga kui märkad, et see võib iga hetk mõne teise trupi harrastuskaaslastele pähe sattuda, võiks ju hinge tuska täis ajada. Imelikul kombel ei ajanud. 😊
Emotsioone on hunnikus. Kedagi arvustama, innustama, esile tooma või tagaplaanile nügima hakata pole plaanis, selle tänamatu töö jaoks on žüriid ja nende arvamus on avalikuks saanud.
Kritiseerida ei oska justkui midagi. KaRakTer jäi nägemata, sellest on kahju. No ei mahtunud saali. Isegi üht luurajat ei õnnestunud sisse suruda. Õnneks nad ei ela kaugel. 😊
No ja siis see, et harrastusteatrid on paljuski väga kutselisteks muutunud. Eriti, mis puutub filmimis- ja pildistamiskeeldu. Nüüd meil on umbes niipalju pilte:
Meie lubame küll oma etendusi jäädvustada. No me oleme muidugi eranditult kõik väga fotogeenilised ja reeglina me ei varja avalikkuse eest oma lava-atribuutikat. (Ei saa varjata seda, mida olemas pole.) 😋
Koju sõitsime saarlastega võidu.
Võitis... sõprus! 🚢
🎭
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar