On esmaspäev, 23. september. Kellaaeg läheneb poole kuuele õhtul. Peredes tehakse ettevalmistusi ühiseks õhtusöögiks, õpitakse lapsega, köetakse ahju ja/või meenutatakse teleri ees, millist elu elasid Õnne tänava tegelased aastal 2008.
Leidub muidugi ka selliseid inimesi, kes otsivad kapist välja sooja pesu ja esivanemate rõivad aastast tuhat üheksasada nelikümmend viis ning ronivad hämarale pööningule, et seal siis kordi ja kordi sama stseeni harjutada.
Merike ja Aire on ühed nende hulgast.
Kroonikut hakkas vaevama, kus täpselt asub see pööning (seda enam, et mitu tuttavat on juba küsinud) ja mis täpselt meie tüdrukuid õhtuhakul kodust nii kaugele ajab.
Ilmneb, et Udriku mõis on täitsa Rakvere tee ääres ja seda juba pikemat aega ning mängupaigast on võimatu mööda sõita, kui natukenegi tead, mida otsid. Keerad poe taha ja oledki päral.
ja lavastaja võib olla kohta muutnud.
Ajahüpet alustades ei pea muretsema, et maandud varem või et hüppeliigesed pole esimeses nooruses. Selleks on korralik trepp.
Tuttava näoga tütarlaps tervitab rõõmsalt. Mis trupist ta ongi? Tapa? Sääsküla? Rakvere "KaRakTer"?Ah jaa! Meenub! Trupist "Pilvede all". 😄
Näib, et seltskond on lõpusirgele jõudmas, lavastaja kommentaarid kõlavad julgustavalt ("Noh. Aitab. Juba parem...") kuni iga kommentaariploki lõpulauseni ("Ainult et... teeme korra veel!") Kusjuures see "korra" ei pruugi sugugi üht korda tähendada. Küllap oleks õige korduste arvu väljakuulutamine asjaosalistele liiga traumeeriv. 😏 Teema ja tekst pole ju niigi kergete killast.
Tervitama saabub ka peavisionäär ning peab kokkutulnuile sütitava kõne: "Kullakesed! Homme tullakse koristama, paneme augud kinni, toome gaasipuhuri ja saame soojaks, ma usun, selle toa, aga oota, millest ma rääkida tahtsingi..."
Etendused on kohe-kohe tulekul.
10.10-13.10.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar