Järva-Jaani pani tulijad tantsima

Esimesed kultuurimajja sisenejad said nii võimsa muusikatervituse, et green room'i kohvilauast polnud konkurenti. Sa LIHTSALT PIDID vestibüülis paar tantsu ära tantsima.

Kohvilaud iseenesest oli ahvatlev.

Rahvas kogunes ja kui tulijate hulgas Janat märkasime, teadsime juba ette, et mingu meil või korduvalt sassi, Jana oma naeruga päästab õhtu.

Esimese etenduse järel tajuti õhus kerget särinat. Midagi läks vist viltu, üks peategelastest mürgitati kogemata ära ja nüüd ei jõutud kokkuleppele, kes tegi. Või siis keegi tahtis ise mürgitada, aga ei võimaldatud. Dramaturg ja Riksu vaatasid segamatult "Maša ja karu" ei-tea-mitmendat seeriat.
😇🐻
Nad oleks edasigi vaadanud, aga üks neist pidi lavale minema.

Maarja pakkus end kõigest hingest teise etenduse võistkonnaga kaasa. Lubas helipuldis istuda ja mida kõike. Lubasime. Meil muud muusikat pole kui Merikese lõpulaul, aga seda Maarja miskipärast laulda ei aidanud. 😏

Enne kojusõitu toimus koolitus "Kuidas süsteemse ohutusreeglite järgimisega tagada edukas bussireis. Strateegiad. Taktika. Kogemused. Praktika."
Eksamiküsimused olid päris keerulised, andis pusida.

Hakkama saime. Kes ei saanud, otsis muu transpordivahendi.

Ütlesime "Head aega!" ja asusime teele. 

Väga kaua kaelastikku ei kurvastanud, sest järgmisel päeval ootas meid Öötla mõis. 🏯