Aeg lendab. Alles nad olid väikesed nagu püksinööbid, vudisid aga pealegi mõisatrepist üles esimesi proove tegema. Nüüd põhjust juba esimest ümmargust juubelit pidada.
Meil ei sobinud kuidagi peolt puududa. Küllap oleksime ka kutsumata kohale roninud. Seda enam, et selge piir puudub, kus lõppeb teater ja algab koor. Maret oli kõige raskem rühmitada. Kord mängis kannelt,
siis karmoškat, kord oli õnnitletav,
siis õnnitleja.
Tütarlaps ise säras, tuiskas saalis ühest kohast teise ja rõõmustas: "Niisugused asjad mulle meeldivad!"
Aune on ju samuti meie oma ka ja Kaja tuleb alati appi, kui häda käes.
Tiitugi võis aeg-ajalt koori ridades kõõrutamas näha, aga temast siia eraldi pilti ei pane. Kannatust, ega ta nägemata jää!😄
Seda, et 10 tegevusaastat tühja pole jooksnud ning kooriliikmed asja hingega võtavad, näitas nii aukartust äratavalt pikk eeskava kui ka saalitäis sõpru.
Aga...
Pole parata, kuna veebipäevik on teatri oma, siis saame ebaõiglaselt palju päevikuruumi, olgu pealegi teiste pidu. 😉
Kummardused Verale, kes tordi tegi ja teatrit kingitusega aitas.
Meie meelest väga praktiline kink. 😜
Laulmine pole ehk meie tugevaim külg, aga tegime seda see-eest nii tugevasti kui suutsime. 🙉
Nii tugevasti, et muusikatsensor meie meelest väga suurepärased "alleaa" ja "relloree" kohad välja lõikas. 😭
Need oleks väidetavalt helitundlikumad kõrvad katki teinud. 😂
Omal käel oleks laul nagunii uhhuu-duurist puukuuri läinud, Asko ja Timo aitasid jõudumööda rajal hoida, aga mida suudavad kaks meest innukate õnnitlejate vastu!
Õnnitlused üle antud ja eeskavad kuulatud, saabus tantsuaeg.
Meie silma jaoks oli tantsuplats meeldivalt siniroheline
ja eriti meie noorimat liiget võis näha väsimatult tantsu vihtumas.
Täname ka fotograafi (napilt õnnestus pildile püüda),
tänu kellele oleme taas ühe grupipildiseeria võrra rikkamad. 😃
Palju õnne, juubilar! 🎇🎈🎶🎹🎉🌹
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar