Teatrijuht Tiit

Tiidu tôde: "Minu jumal vaatab mulle igal hommikul peeglist vastu."

Selles lauses, kui mõtlema hakata, on väga vähe isekust, pigem palju praktilist meelt ja vastutustunnet.

Kuidas Tiit teatrisse sattus? Võiks öelda, et kolmest kohast korraga.

1. Albu koolis oli traditsiooniks kaks korda aastas näitemängu teha: uusaastapeoks ja kevadeks. Sealt oli aru saada, kellest on laval tegijat, kellest mitte. Tiit jäi silma.

2. Age-Li, tollane näitejuht, pidas Männil raamatukoguhoidja ametit. Kord oli tal näidendisse hädasti üht meesosatäitjat tarvis, kroonust tulnud Tiit sattus ühel õhtul raamatukokku ja oli rolliga praktiliselt kohe nõus, sest...

3. Tiit oli Ailit käinud näiteringi saatmas ja mõelnud ise ka, et kui ma nagunii seal käin, võiks siis juba mängda kah.

Kui Age-Li praegu Tiidu peale mõtleb, siis... rõõmu ja heldimusega. Ütleb, et tookord oli teater selline klubiline värk. Mängiti lihtsaid asju, inimesed tahtsid lõõgastuda. Ja et kedagi eraldi esile tuua on raske, sest kõike tehti koos ja tagasi vaadates tundub kõik naljakas.

Näiteks see, kuidas Ahulas kord laud etenduseks paika pandi, lavakardinate taga etenduse eel väike pidu maha peeti ja imestati, et saal veel nii vaikne on. Selgus, et lava on paremini valgustatud kui saal ja publik jälgis huviga seal etenduvat varjuteatrit.

Või see, kui Tõrvaaugul aeti natuke segi ja mängiti teine vaatus pärast kolmandat. 😊

Millise viguri Age-Li kord Tiidu perele (ja tegelikult tervele trupile) korraldas?

Kui Tiit Albu koolis käis ja toimus karneval, tegi Age-Li sellest sombreeroga poisist saali pruuni kinoaukudega laudseina taustal (värvi)foto. Hiljem käis samas koolis Tiidu poeg Rene ja nad olid nii sarnased, et kui Age-Li kord Tiidu pildi kaasa võttis ja Renele näitas, et "Näe, tegin sinust pilti!", uskusid kõik. Ka ema ja isa. Tiit oli esimesena kõhklema hakanud, sest sellist seina enam olemas polnud.

Teatri kroonikaraamat pakub rahvateatriga hingemüügilepingu sõlmimise aastaks 1991 ja "Tädi"

Lavastajaks hakkas Tiit olude sunnil ja et ta diletantlust ei armasta, võttis ette pikema draamakoolituse. Sealse kooliõe ja hilisema eduka muusikalinäitlejannaga seob teda pikantne seik, kus nad sõber Sanderi meediakooli lõputöö tõttu koos voodistseeni sattusid. 😇

Et seda blogi võivad lugema sattuda ka lapsed, siis me filmi ei näita. 😃

Milline sõber Tiit on?

Üks hea sõber iseloomustab teda nii: "Tiitu võib kiitma jäädagi. Igaühel võiks üks selline sõber olla. Pole muret, suurt või väikest… Tiit alati aitab ja leiab lahenduse. Teinekord viskab mõne nalja ka, ise ju täitsa tõsine Eesti mees."

Teine tunnistab: "Üks ütlemine on Tiidul, mida ma tihti kasutan. Kui mida iganes on küllalt, siis ütleb Tiit, et "Löö või katust"."

Et suure osa teatritegemisest on Tiit pühendanud ENTile (küllap peibutab sinna eelmise suve teenistus), küsisime arvamust ka neilt.

"Ta on alati valmis, aga oleneb olukorrast."

"Ta ei salli tühja loba ja pläralõuge. Sõprus on tema jaoks erilise tähendusega."

"Teab täpselt, mida (teatrist) tahab ja igasuguste teiste arvamus ei lähe talle korda."

* * *

Piibe Teater: "Kui Tiidu kulm on kortsus, siis see ei pruugi tähendada, et midagi on pahasti. Ta lihtsalt unistab."

* * *

Tiit kui naaber?

Pühendunud ja abivalmis. Kui vaja, ajab hommikuni naabri kariloomi metsast välja. Küll need valutavad kondid kah kunagi terveks saab.

* * *

Tiit kui isa?

"Ta teeb seda, mis talle meeldib ja kui talle ei meeldi, siis ta ütleb ka selle välja."

"Alati abivalmis. Pole probleemi, mida ta ei suudaks lahendada."

"Jutustab jutte."

"Isana on ta parim, keda soovida. Hea huumorimeelega ja armastab... tingimusteta."

* * *

Mida me veel Tiidust teame või teada saime?

Et ta on kunagi hullumajas katri jooksmas käinud.

Et ta mängib kitarri, aga on tutvunud ka akordioni ning ukulelega ja näinud või käes hoidnud veel suurt hulka erinevaid muusikainstrumente.

Tal jagub oma pereliikmete kohta alati vaid häid sõnu.

Ta on hinnatud õhtujuht, pulmaisa, pillimees... Teda kui lavastajat on püütud meilt korduvalt üle lüüa.

Tal on mistahes teema kohta anekdoot.

Viimasel ajal on ta pühendunud taimekasvatusele ning õllekunsti (tal on muljetavaldav kogus põnevaid õlleretsepte ja ta julgeb neid kasutada.)

Armastab väga oma koera. Ühegi teise pereliikmega ei jaluta ta nii järjekindlalt, aga ükski teine ei oskaks ka sama kiindunult peremehe kalatiiki valvata.

Sellest alates, kui Tiit põka soetas, teeb too masin tema eest kõik tööd ära.

Tiidu rollid (loetelu on lünkadega, no ei jõua end kõigega kurssi viia ja Tiit ise on selline tagasihoidlik, ei tule täpsustama kah):

Teatrijuht, LAVASTAJA, näitleja, koreograaf, lavatööline.

"Tädi" 1991, "Rummu Jüri" 1992, "Rummu Jüri II", "Sabad sõlmes" 1993, "Kükakünka kuningas", "Naised kosjas" 1994, "Vann vales kohas", "Linnud lõksus", "Väike nõid" 1995, Osila naljandid, "Kosjakased" 1996, "Rootsi onu" 1997, "Kikerikii" 1998, "Tondiöömaja", "Pilv päikese ees" 1999, "Põrgupõhja uus vanapagan" 2000, "Elu ja õnn" 2003, "Vahilaari valge tuvi" 2007, "Marionettnukud" 2008

Lavastaja/armuke - "Hullud/Sugulased" 2010
Brick - "28 000 aakrit" (KETT) 2010
Metsavaim - "Kuuvalgel vihtlevad neitsid" (ENT suvelavastus) 2010
Isamees - "Pärtlipäeva kosjad" (28.08.2010 Vargamäe vabaõhuetendus)
Andres - "Popurrii "Tõest ja õigusest""
Jutustaja - "Kakerdaja Kaur" (24.09.2010 Valgehobusemäel) + lavastaja
Elektrik -  Jõulutükis "Tööpakkumine" 2010 + lavastaja
Lavastaja Mart - "Rahva oma maja" 2010 
Kõrtsmik - Aravete suvelavastuses  "Unustatud hinged" 2011
Taat - "Väärt eit" (Saiakopli, Aravete) 2011 + lavastaja
Laadaline - "Kasulik kaup" (Saiakopli, Aravete) 2011 + lavastaja
Vasak esilatern - Suure-Jaani näiteringi Tegeltkah 15. sünnipäeva etenduses "Buss" 2011 + lavastaja
Politseikomissar Madis - "Rong" (Lehtses 2012 jaan.) + lavastaja
Müüja - "Redel" (Laadalood 2) 2012 + lavastaja
Keskmine Eesti mees - "Jõulumees" (Aravete eakate huumoripäeval 2012) 
Aivar - "Võõras mees majas" (Saiakopli, Kuhjavere, 2012; Aegviidu, Aravete, Ambla, 2013; Jäneda, 2014; Tallinn, Lehtmetsa 2015, Valgma 2018) + lavastaja
Sõber Priit - "Võõras mees majas" (Saku, 2012; Imavere, 2013;  Kuremaa, Sadala, Kolga-Jaani 2014; Aseri, Toila 2015)
Ain - "Hüvasti, mereröövel!" 2012 + lavastaja
Karu - jõulutükis "Nähtamatu lugu" 2012 + lavastaja
Veskiga punkar - "Tätoveeringud" (Ambla, 2013)
Kennet - "Ema läheb mehele" 2013 + lavastaja
Indrek - "Võõras mees majas" (Sargvere  2013, Lehtmetsa 2015, Uulu 2016)
Jutustaja, hunt, karu, vares, sääsk, taustaansambel - "Loomarahva lood" 2013
Võõras - "Trepikoda" 2014, 2015 + lavastaja
Vend Mart - "Kõik mehed on..." 2015 + lavastaja
Väljamaa mees William - "Sangadega saunamees" 2015, 2017 juuli, 2018 + lavastaja
Pulmalaulik (Mõnuvere 2015)
"Lõikuspidu" - lavastaja
Muhu neiu viiulita (Ambla "Anne" sünnipäevapeol 2016)
Linnasõbranna Jete - "Sangadega saunamees" 2016 Väätsa huumoripäeval
Linnasõbranna Henny - "Sangadega saunamees" 2016 sügisel
​Koi - "Kapist välja" (Järvamaa näitemängupäev 2017) + lavastaja
​Raimond - "Mees raamatust" (Jäneda 2017)
Lohetapja - "Kuidas armastada kolme peaga lohet" (Kuhjavere 2017)
​Prints - "Maailma kõige ilusam sõna" (Kuhjavere 2017)
Mees - "Kapist välja" 2018, 2019
2. müüja - "Redel" (2018 Väätsal)
​Poiss - "Moe mees" (2018 Moel)
Mees maailmast - "Realiseerimiskeskus" 2019
​Jüri - kuuldemäng "Loojangupuna" (Piibe Teater 2021)
"Õnnesoovid" lavastaja (2021) 

Tiidul on homme, aastal 2024, (kolme- või neljateistkümnes?) sünnipäev. 

PALJU PALJU ÕNNE!