Eelmise päeva etenduse edu levis kulutulena ja nii tuli järgmiseks päevaks plaanitud teise vaatusega rahvamajja kolida.
Nüüd oli koguneva publiku hulka võimatu arvudesse mahutada. Rahvast tuli nii palju, et kõigile ei jagunud istekohti. Vähemalt Arlet küll jäi tükiks ajaks püsti seisma. See võis natuke tingitud olla ka austusest näitlejate, lavastaja ja dramaturgi vastu.
Mis veel silma hakkas, oli, et näitering kasutas mingit kavalat strateegiat. Aega veedeti väga erinevates seltskondades (kõik kaamerasilma ette ei jäänudki, eks ka sellepärast, et kaamera unustas end näitekaruumi, luku taha).
Eraldi teatrilauas olidki vist ainult Merike ja Leo, sest keegi peab ju lippu hoidma.
Mida see võiks aga tähendada? Näiteks seda, et varsti on suur osa kogunenud publikust teatri liikmeteks värvatud. 😉
Mare ja Küllike istusid näiteks pillimängijate lauas. Mare väljateenitud õigusega, Küllike õppis selle au nimel kandlel üht lihtsat palakest ohtrate vigadega esitama.
Aivi foto |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar