Võõra mehega omal maal

Amblas tehakse teatrit

Järva-Jaani rahu häirimas

Kui tulles oli enesekindlus tsipa suurem (eelmise päeva etendusega tekst ehk paremini peas), siis saali vaikus lükkas varsti jalad alt. Mis lahti? Ei kosta? Pole naljaks? Publik lahkus?
Mida edasi, seda enam süvenes arusaam, et ega jah, eks ta üks tobe tükk ja tühi palagan ongi. Aga pooleli ka veider jätta.
Ei noh. Naerdi küll ja kohati liigagi häälekalt, aga see tuli alt näitlejateruumist. Seni, kui üks trupp esines, jagati teises päevamuljeid.
Ehk oligi viga selles, et valesti ajastatud naerupahvakud ajasid publiku segadusse?
Esireas istunud kahest sõbrast tean, et nemad hakkavad muidugi alati alles kodus kihistama. :P

Tegelikult sattusid meile lihtsalt väga tähelepanelikud ning vaoshoitud vaatajad. :) :) :)

Mis siis seekord "spetsiaalselt Järva-Jaani publikule" sai näidatud?
Maiu väänas uksel lingi eest. (Mõistlik kah, siis istuvad ehk paigal ja tal hõlpsam valvata). ;)
Sirli: "Kõige jaburam asi, mida annab teha! Ma ei osanud muud moodi aega täita, tõstsin potil kaane pealt ja pistsin käe potti!"
Maiu valas poti tühjaks sellise hooga, et Aimel pole kaks päeva tarvis nägu pesta.

Küllike kaotas autovõtmed, aga see draama esitati juba kitsamale publikule. Ja kestis vaid ühe vaatuse, sest Leo juhatas diiva varsti õigesse kohta.

Tuve kostitas meid oma koogi-imedega. Sellises lauas on kaalujälgijal väga raske istuda. Tõusta oli veel raskem. Kuigi kaal tõusis esimesena. Imelik.

Lahkumisaeg nihkus hämarikku.
Teeäärsetes metsades särasid juba tuled ja metsatöö käis täie hooga.
"Miks nad alati pimedas toimetavad?"
"Ehk kasutavad öökütust?"

Kohtumiseni 12. mail Albus!

Spetsiaalselt Väike-Maarja jaoks!

Hetked, mis (loodetavasti) kunagi ei kordu:

Aime ei saa aru, kus ta asub.

Maiu ei mäleta, kellega ta hetkel koos elab.

Indrek ei adu ümbrust...

Sirli mängib Maiuga peitust. Maiu otsib.

Lavastaja tantsib akside vahel ja teeb nägusid. 

Ühe sirmi maaling läheb vihma käes laiali.

Uks seisab püsti palve jõul.

A: "Kus tassid on?"

K: "Ee... kodus. Kas neid on nii kindlasti vaja?"

A: "Aahah. -Valasin teile kohvi...- Kohvi ka pole." 

K: "Mis siis tassidestki. Võtke vein. Jooge... pudelist!" :P

Kultuurimaja avaldas muljet aknavitraažide, trepivõre ja fuajeeseina kaunistava freskoga. Ja muidugi publik! Esiteks:  rahvast  kogunes mõnusalt palju. Teiseks: kohaletulnud raatsisid ohtrasti naeru lõkerdada. Seda oli südantsoojendav kuulda. :)

Meenutab näitleja Pitk:

"Peale selle, et ma Erkole ette ütlesin ja kärpeid tegime, õigel ajal lavale ei ilmunud... rohkem ei tulegi meelde.

Vaheajast mäletan ainult seda, et mul oli kõht hirmus tühi ja Erko tõi krõpsu. Me sõime Tiiduga need ära. No Erko sai ka natuke.

Kuna ma olin mures, et hr. lavastaja on liiga tõsine, hakkas ta keset etendust puldis tantsima ja lollitama, nii et mul oli raske naeru tagasi hoida.

Ja muidugi see, et akside vahel ei saanud olla, kuna kõik oli saali näha. Istusin siis mingi ääre peal ja riskisin alla sadamisega."

Küllakutse eest tänud Kalevile. Homme Järva-Jaanis. Põõõnev. :D

Pööningurahvas Laekveres

Jäneda punt lõbutses täna oma maakonna festivalil.
http://www.kylauudis.ee/2012/04/09/laekvere-rahva-majas-tuleb-laane-viru-naitemangupaev/

Meie hoidsime neile veel pöialt! Pääh!
Kui Tiidult teavet kauplesime, sest uudishimu tahtis tappa, ütles tema, et Virgel on firma, mis meelsasti kadunukestega tegeleb.
No seepeale me muidugi otsustavalt sekkusime. Aga kas töötlesime vale inimest või polnud žürii mõjutatav - nad said ikkagi auhindu!

Virge Palmsalu - säravaim osatäitja
ja
muusikalise kujunduse auhind (selle saab siis järelikult Kaja Kraav). ;)

Ja mis siis veel lõpuks selgus! Nad kasutasid MEIE bussijuhti!

Kättemaks saab olema valus. Ärgu imestagu, kui keegi järgmise etenduse ajal on saunakerise alt tule ära kustutanud, pesukaussi mootoriõli valanud või ranitsa nii kõrgele riputanud, et isegi Riina seda sealt alla ei too.
Kui sõda, siis sõda!

:P

Peaaegu nagu Saaremaal

20. aprill. Taidlejate pidu. Erkoga ei saa ju sellistesse kohtadesse minna, ta hakkab kohe saalis ringi jooksma ja esinejaid segama. Nii oligi. Ilusa peo rikkus ära. ;)

Oma pidu - see on hoopis teine asi! Seekord kaheksakümnendad.

Taipasime, et liiga lähedalt valitud kümnend. Suht sama, mis muidu. Ega me väga vaeva ka näinud. Mahlapakid-koogikarbid laual muljet rikkumas. 

Otsustasime, et järgmisel korral teeme mingi kaugema aja stiilika. Ürgajast? Mehed juba unistasid koopasselohistamisvõistlusest. Mammutiküttimiskoha mõtlesime ka välja. :P

Algul ei tahtnud meeleolu tekkida. Eks ringijuhendajad pingetest väsinud. Liiga järsk ümberkohanemine... 

Keegi oli nagu puudu.

Seni, kuni rahvas veel rahulik, pidi iga piduline end pildistada laskma. Et kõik detailid ajalukku jäädvustuksid.

Kaheksakümnendate kõrvarõngad näiteks.

Oma järjekorda oodates lappasime lehti, lugesime ja punastasime. :P

Aga siis läks käima! Abba ja Boney M, Smokie, Pet Shop Boys, Modern Talking... Eestimaistest artistidest rääkimata. 

Erko! Kus Sa oled elanud, et ei tea: танцевать в искаженном виде и в спортивной одежде воспрещается! :P 

Peagi jäi lava kitsaks.

Naeratused kaunistasid meie nägusid ja rõõm täitis südameid.

Üksikutele hakkas kohale jõudma, millesse nad on end seganud ja tegid meeleheitlikke katseid põgeneda, aga... näiteringist pole pääsu!

Leppigem sellega, kodanikud harrastajad! :D

Nagu lubatud, kestis pidu varahommikuni ja loomulikult kuulus paketti ka matil magamine.

Raske proovis, kerge...

Eilse proovi raskust oskavad kõige paremini hinnata need, kes proovis käisid. Raske oli näidendile pühenduda, sest

* pole ammu näinud,

* enne turneed on tulekul taidlejate pidu ja selle peale oli mõeldagi raske.

Raske oli naerda, sest 3 tundi järjest lagistamine kurnab treenitumadki läbi. Raske oli laiali minna, sest kohtume alles kahe päeva pärast.

Aga tekst on peas.

Uskumatu.