Pealkirja lisa ei käi publiku kohta. Rahvast oli mõnusalt palju. Hoopis lavataguses käis tõrksate taltsutamine.
Pantomiimiteater oli meil seekord.
Kurb.
Aga eks on, kus suunas areneda. Täiuslik oleks ka jube olla :P
"Kuulge! Siin ees on veel üks tühi laud. Paneme endile kinni, kuni veel saab," teeb Tiit lava taga kihutustööd, aga lõpuks lagunevad teatrilised ikka oma koori- ja tantsusõprade manu.
"Mina ei lähe kuhugi," keeldub Eda resoluutselt tagaruumist väljumisest. "Ma ei lähe enne, kui kõik sketšid on tehtud!"
Naljatilk. Siis on ju pidu peaaegu läbi.
Ei jää Erkol muud üle, kui vägivalda tarvitada.
"Mina rohkem ei mängi!" turritab lava taha jõudnud Mare. "Järgmisel korral mängib Tiit. Kõik läks metsa. KÕIK!""Kõik oli korras ju," imestab Küllike, kes viimase sketši ajal end sukkipidi pinnulise lavapõranda külge oskas kinnitada. "MINA ei lähe saali. Niiviisi."
"Miks sa arvad, et keegi seda tähele paneb?" lohutab Eda. "Keegi ei märkagi, kui sa ise välja ei tee."
"Mis sul viga on?" uurib Merike, kes Eda jutu lõppedes näitlejate ruumi on tulnud. "Kas sa põed seda, et sukk katki? Keegi ei pane tähelegi!"
Ha-ha-haa.
Kui peo alguses ja keskel teatri naispool oma tõrkumised ära tõrkus, siis meesperest mõni polnud sugugi nõus koju minema. Üks "omadest" hakkas veel järgmise päeva ennelõunal saalinurgas silma ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar