"Noh? Kus te jäite? Ise kirjutasid, et rivistus on kell kuus!" noomib Leo Albu rahvamaja näitlejateruumis.
"Leo astus punkt kell kuus uksest sisse," kinnitab Tiit.
"Aga meil olid rasked teeolud,"
"...ja talvine unnapüük," vabandavad Kalev ja Mare.
"Erko alles tuli töölt," täpsustab Küllike. "Andsime talle pesemisaega."
"Ohoh! Et Erko tuli, Küllike tõmbas ninaga ja kamandas pesema?" aasib Tiit. "Nii hull siis oli või?"
"Mees nagu mees ikka. Augud sees ja haiseb ka!" muigab Erko.
"Mõtle, milline ütlemine! Ma pole kuulnudki!" kihistab Mare.
"No jah. Seda kasutatakse rohkem juustu kohta," tunnistab Erko.
Bussi ikka veel pole. Liisa ja Kalev käivad noortekast piilumas. Leiavad sealt Maarja.
"Sa pead kaasa tulema. Sul on nagunii fotokas kotis?" kaupleme kaasnäitlejat.
"Mul on ainult need riided," raputab Maarja kimbatuses kilepüksisäärt. Jääb peaaegu nõusse, aga
otsustab lõpuks pigem fotoka kaasa anda. (Ilmaaegu. Kõik etenduse pildid ununevad tegemata.)
Bussi ikka ei paista. Vähemalt on tuba soe. Nojah. Väljaarvatud Edal, kes vallamaja teeotsas ootab.
Buss. Saame Edagi pardale.
"Oli väga karm oodata?"
"Muna külmub ära!" ahastab Eda rekvisiidi pärast.
Merike muretseb. Põnnid said sõbranna juurde hoiule viidud. Lootuses, et pidu lõpeb normaalsel ajal. No et esineme ära ja tagasi. Nüüd jääb kõrva midagi hoopis muud.
Peetris.
Lava on kaugel ja bändiga. Otsustame jääda rahva sekka, seda enam, et kodune kurb kogemus värskelt meeles.
Nagu ikka, on menüüs väikseid muudatusi. Näiteks see, et armukest mängib Tiit.
"Õng jäi lavale!" ehmub Leo. Nojah, asjad said enne peitu viidud, kui plaanideks läks.
"Kas me jookseme siit välja?" osutab Küllike uksele.
"Lavalt," otsustab Tiit. Küllike läheb lavale. Sinna, kuhu asjad said viidud. Selgub, et Tiit on teisel pool. Öösärk ja käerauad kaasa ning jalutuskäik üle lava.
Leidis Tiit ka koha. Hea, et välja tormates kogu tehnika terveks jäi.
Siseneb Leo. Läheb "vannituppa käsi pesema."
Nüüd et, kummal pool kardinataguses vannituba (koos Tiiduga) on?" :P
Kuidas muidu?
Tundub, et vähemalt "Ämma" tegelased jäävad oma tööga rahule. Etenduse järel keksivad Merike ja Eda tagaruumis kui pöörased: "Me ei unustanudki teksti ära!" ;)
Trahter mängib. Hästi mängib. Suuremal osal trupist on silmad nostalgialaksudest pahempidi peas. Erkol otse loomulikult :P
Saab tantsida ja näppu visata.
Parajalt pikk pidu.
Kella kolmeks jõudsid vast kõik trupiliikmed kenasti kodudesse tagasi. Ups, kui keegi sisse sai räägitud. :P
... jajah, tegelt oleks ikka pidanud ilutulestiku ka ära vaatama, siis oleks absoluutselt kõik täie ette läinud!
VastaKustuta