Mul on hea meel, et need, kes väga-väga tahtsid kaasa tulla, aga ühel või teisel põhjusel koju pidid jääma, ei tea, KUI LAHEDAKS meie reis kujunes. Jah, te aimate. Sest ühe sarnase tripi oleme juba teinud. Aga mõned detailid muutsid viimase korra veelgi ägedamaks. Minu jaoks kas või see, et lõin käega kroonikakirjutamisele ja nautisin hetki. :D
Või see, et olime üllatus. Ainult organisaator Urve pühendati asjasse.
Meeleolukas Saaremaale sõit. Püüdsime tee äärest tühjale istekohale mõnd meest kaasa kaubelda, aga Enno valis kiduraima ja peatas pealevõtuks auto. Naised nurisesid.
Eest kõlas mürgiseid märkusi selle kohta, kus Küllike rummipudelit ja Eve lilli hoidis. See mõjutas tervitussõnumi kirjutamist kingiks mõeldud munakarbile. :D
Liival, kui teised poes ja Küllike üksi masinas, rammis keegi kuri inimene auto taganurka. Agar jälitaja kirjutas numbri üles ja lubas poestsaabujatele, et teeb kurja ähvarduskõne. Kahjuks polnud vigastus sekkumist väärt. :P
Jõudsime kohale mõni minut enne etenduse algust ja imbusime rohke publiku sekka. Rahvast oli tõesti meeldivalt palju, mitte nagu mõnes linnas. :S
Lavakujunduses polnud millegagi üle pingutatud. Mõnus ja maitsekas.
Asju täpselt nii palju, et oleks hea mängida. Ja vaadata.
Etendus tehti tõesti "algallika ainetel" ning kohandus toredasti kohalike oludega.
Ingla oma eheda jutuga! Mm...
Näitemäng niisiis igati tulekut väärt.
Aga eriti see segaduses pilk, mille proua lavastaja õnnitluste ajal meie poole saatis. Helje keeras kohalikule õnnitlejale peaaegu selja ja jäi meid uskmatul ilmel vahtima, justkui oleks viirastusi näinud.
Ja siis läks peoks.
Lavale kuhjati salatit ja torte-kringleid.
Inimeste kohta, kes külalisi oodata ei teadnud, kujunes laud ülirikkalikuks.
Saarlased on suure söömaga? :P
Toitumisega liialdatud, lavatantsud tantsitud ja ülejäänud trupiga hüvasti jäetud, kolisime
toredasse tuttavasse lasteaeda. Nüüd ei hoitud enam emotsioone vaka all.
Bänd. Vana hea "Mustsõstrad."
Moderntantsukava.
Süit "Liblika moone".
Pidulik perepilt.
Jalad ümmarguseks tantsitud,
vajasime midagi rahulikumat, et unerežiimile üle minna. Pudelimäng!
"Kelle poole pudelisuu jääb, see...
...koristab ühe laua puhtaks
...teeb komplimendi vabalt valitud isikule
...loeb luuletust
...esitab etüüdi "Koiliblika lend"
...teeb hommikul pasteedisaiu..."
Une-Mati saabus ca 4.30 - 5.00.
Varahommikul (umbes kell 11) leidis aset lihtne hommikusöök, mis koosnes kartulisalatist, viineritest, võileibadest, hapukurgi- ja seenehoidistest, kringlist, Merikese kräsupeakoogist, kahest tordist, jogurtist, kohvist ja mahlast.
Kallistamine Urvega ja tagasi koju.
Kui algus ongi vaikne (säästame Merikest), siis varsti käib vada seda suurem. Merike uitab esialgu mõtetega eemal: "Põllud on märjad. Põllumees veel niipea põllule ei saa..."
Meie aga avastame Enno autost nutika pardakompuutri (tuulesuuna ja temperatuurinäidik). "Vaadake, ta oskab küsimustele vastata! (Edel - E, 1 kraad sooja - I. Kokku - EI). Küsime ta käest midagi! Kas täna päike hakkab paistma?" "EI." "Kas vihm jääb üle?" "EI." "Kas juht on meist tüdinud?" "EI!" "Noh, mis nüüd juhtus? SEI?" "Ma küsisin, kes oli see Eesti ujuja..." "See, kellel trikoo katki läks?" "Kas sa tead... metsaloom, viie tähega?" "EI!" "Sinuga ei saa ristsõnu lahendada!"
"Ma kukkusin..." meenutab Merike möödunud öö marulist tantsunumbrit. "See on kõige kohutavam - absoluutselt puudub inimesel tahe tõusta!"
Saarlased ristisid Leo Üloks. Harjume sellega.
Naistel on plaan. Saadame mehed mõõgavõitlust õppima. Siis saame tasuta etendusepääsmed. Tasuks lubame võita laevapiletid Rootsi. Enno puikleb. Väidab, et mõõklemine võib põhjustada kehavigastusi, mida reis ei ravi.
Peaaegu Paide. Bussijuht teeb meile paar pead pööritama ajavat tiiru ringteel. Merike otsib Laari.
Maksika ees suudab Merike autost nii välja pugeda, et Aire fotokas pilti teeb.
"Jäi ikka terveks? Nüüd ta tegi mu pepust pilti!" häbeneb Merike.
"Hea, et välguga ei teinud," kommenteerib Enno. "Oleks kannikad ära kõrvetanud."
Parklas pargitakse paar autot tihedalt meie ligi.
"Nii on ikka. Inimesed leiavad kõige kitsama koha. Kuigi Prääma teel on ruumi küll," ohkab meie autojuht.
Kodudesse jaotamine. Külm. Tuuline. Vihmane. Unine. Natuke kurb ka.
Soojad ja väljapuhanud kallistused sulle, reisiseltskond. Teile, tornimäelased. Koju jäänud osale näitekast.
Kallllllllllllllll!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar