Inspitsient ja piletöör kihutasid kohale 2 tundi enne algust, et end teatrilainele häälestada ja ühtlasi tõsta linlaste huvi etenduse vastu. Visiteerisime ka naabrusse jäävaid marketeid, sest ühe korraliku daami ridikülis leiduvad ometi varusukad, kaks karpi salatit ja kolm šampooni.
"Lähen tuunin end natuke," pomises triibusokkides ja põlvpükstes Küllike poes lavastajaga kokku põrgates.
Sellise välimusega ei saanud ju ometi publikut vastu võtta. Ja Küllike ostis endale... uued sokid. Rohelised.
Kogemustega hellaks tehtud Merike raporteeris tagaruumis Tiidule: "Teie toit. KINNISES karbis."
Hommikul oli Küllike näinud taevas tundmatut lendavat objekti. Sigarikujulist. Nii polnud imestada, et õhtuks ka rohelised mehed välja ilmusid.
Erko toimetas kohale primadonna Aire. Noor daam ei suuda veeta hetkegi värskete uudisteta. Kus iganes ta liigub - raadio on kaasas.
Panete tähele? Isegi laval!
Pileteid jagus mõlemale tahtjale. :P
Nii hull lugu muidugi polnud, aga esikümnesse mahtusid kõik vaatajad ära. Vähemalt esimeses vaatuses. Teiseks pooleks tuli rahvast juurde.
Mida sellest võib järeldada? Väga hea etendus! :D
Albus tagasi, mõtiskles Tiit, kuhu satuks auto katusele pargitud raadio, kui hooga paigalt minema söösta. Ja et kas siis peaks ta hakkama akna taga päevauudiseid lugemas käima.
Erko ja Küllikese moblad panid hambad kokku, aga kus on edastatud pilt, seda Küllike ei tea. Igatahes mitte dropboxis.
Loojangud on meil ilusad. Märksa kaunimad kui fotol.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar