23 aprill 2014

Jänedal täismajale

Asjade pealepakkimine ei võta tänu asjalikule töödejuhatajale suurt aega, aga selle eest ei taha masin täna väga kiiresti liikuda. Leo ja Tiit arutavad, et kasti peaks vähemalt pool tonni naisi pakkima, et kits ei hüpleks. Rahutumad üritavad ristsõna teha.
 (Nad tegelikult oskavad küll ilusaid tähti teha, hüplik tee ei tahtnud koostööd teha).
(Õel kommentaar: Segased mutid! Lisaks muule te veel lahendate Sirli lehes ristsõnad ka ära?)

Keegi ei tahtnud jälle fotograafiga külapeale parte vaatama minna, pidasid asjade tassimist huvitavamaks. :/ Aga kordki oli sellest kolamisest kasu ja sai mõned eksinud inimesed etendusele juhatatud.
Mõningaid vaatamisväärsusi. Meie kits mõisa taustal:

 

Ilus puu:
Ilus torn:
 
(Õel kommentaar: See torn on rohkem selline korstna moodi torn.)
 Ilus kaarik:
 Üldse mitte koledad pardid:

 Üsna väike sild:
 Ilus torn 2:
Leo õpetamas:
Kõige nunnum kohvilaud ja raamatukogu, kus jõuame selgusele, et mõnele inimesele oleks palju kasulikum, kui tal telefoni poleks.


Rida toole tuuakse juurde. Äge!
Satub juubel olema.
45. "Võõra mehe" etendus!

"Nii. Homme Võõra mehe tekstiproov!" muigab Tiit etenduse järel.
"Te tehke kahe muti šõu ja rääkige end tühjaks!" soovitab Aire Merikesele-Küllikesele.
Võõrustaja Sirje jääb kuulatama. Et kas improviseeriti pisut?
"Sa küsi, palju nad õiget teksti rääkisid. Kus sattusid hoogu!" Lava taga kardeti juba, et täna võib etendus kahetunniseks venida.

Maarja kaupleb välja tornikülastuse. Poole torni peal, kuuldes midagi seal talvituvatest nahkhiirtest, käib küll peast läbi, et äkki ei peaks kogu aeg nii palju nõudma.
Küllike aasib Piretit, kes hädaldab, et kuidas ta küll oma seelikuga viimasest takistusest üle ronib. Mõni aste hiljem selgub, et Küllikesel on ka seelik. Palju lühem ja kitsam.
Jäneda linnulennult, koos kohalike rasvatihastega:

  (Õel kommentaar: Mida aeg edasi, seda teretulnumad on lähikaadrid. Kui saaks veel lähemalt ja teravamalt?)

 Lossis on ullllllult äge näitus.
 Erko leiab ka ühe vaatamisväärsuse:

Kodus tagasi, demonstreerib tornis jala välja väänanud töödejuhataja, kuidas lillegi liigutamata autost välja saada. Tal on eilsest proovist hästi meeles, et küsima peab. Noh, teed umbes nii, et surud nina vastu klaasi ja karjud "aaaapppiii" kuni keegi avama tuleb.
(Õel kommentaar: "Auh!" tuleb öelda.)

Paneme näiteringi seinale ka tüki ilusat tapeeti juurde, mille suveniiriks olime saanud.

Aa! Grupipildi teeme ka. Sajast kaadrist leidub vaid üks selline, kus kõigil normaalsed näod peas. :P

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar