Suhtusime kleidikandmisse täie tõsidusega. Ainukesed, kes põtkima hakkasid, olid Tiit ja Marek. Eks iga uus mõte tahab laagerdamist. Küllap järgmisel aastal.
See, et muuseumis sooviti meid triibuseelikuis näha, polnud probleem. Salaja, seelikute all, kandsime kleite edasi. Mõni isegi paari-kolme.
Jagunesime töötubadesse. Tiit oli kõige põnevama (puuloomade voolimise) endale kahmanud. Aire ja Maarja võtsid mõistatused ja vanasõnad. Paar päeva varem selgus, et Aire ei saa tulla. Maarja kauples Mariini appi. Teel Vargamäel teatas Merike, et Maarja ei tule. See kindlasti rahustas Mariini. Ilmnes siiski, et Maarja tuleb. Lihtsalt mitte autoga. Ega sinna poleks väga mahtunud ka. Kiusuks ütlesime saabunud Maarjale, et Mariin peab ära minema. Tartusse. Kes jäi uskuma? (Mariin on vale vastus).
Merikesele ja Küllikesele jäid muistendid ja regilaul.
Põhjalike inimestena käisime aida juures uurimas, milline regi välja näeb ja kuidas laulab. Reel oli parajasti siesta. Aga nägime ära, kuidas vanaaja külmkapp välja näeb.
Küllikesel on parajasti mumps vms, kõrv lukus ja sellest tingitult ka silmad ei seleta (seega pole imestada, et vaher sujuvalt tammeks jutustati),
aga eks sandid just olnudki need, kes perest peresse käisid ja lugusid edasi kandsid. :P
Töötube oli ikka rohkem, pooli neist vedasid muuseuminoorikud ise.
Aune on muidu tubli perenaine,
aga kõiki ta pidupäevale ei kutsunud. Lehole
näiteks ütles midagi taolist:
"Sauna juurde istuta nelikümmend roosi sa.
Kuni suureks saavad need, trimmerda kõik karjateed..." :P
Lisaks meile askeldas Vargamäel teisigi kuulsaid ja armastatud näitlejaid.
Aga nüüd tuleb kadestamise koht! Vargamäe õuel kõndis URMAS LENNUK isiklikult ja mis te arvate, mis juhtus? TA RÄÄKIS KÜLLIKESEGA JA NAERATAS SINNA JUURDE OMA VÕLUVAT NAERATUST! VÕIKS ISEGI ÖELDA, ET TA KIITIS. ("Iiiiiiiiiiiiiiiiiiiii-ihhiiiii!")
Tiit oli meisterdanud paar meetrit õlgedest roigasaeda ja nüüd asus usinasti voolima sigu-lehmi-hobuseid-karjapoisse.
Või mis aia ääres! Igal pool!
Ainult õel Marek kartis, et mõjume ta ärile halvasti ja ajas meid õunapuuaia tagumisse nurka, soovitavalt sirelipõõsasse, selg rahva poole ja vaiba oleks ka võinud veel peale tõmmata.
Maarja ja Mariin harjutasid oma hanesõnu keldri taga.
Kandle-töötoas valmis paar uut bändilugu, millega siis esinemistuuril käidi.
Sinnagi jagus kuulsusi.
Enne äraminekut mängis seenioride rühm teatri püsirepertuaarist kaks lugu:
"Koerapolka" ja "Ema süda". Kuigi mäng sujus viperusteta, oli tunda, et põhimuusik puudub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar