Heimtalis. Teatriga, nagu lubatud

"Tead sa sellest midagi," nõudis Merike Küllikeselt aru, kui luges Heimtali mõisa fb seinalt, et teater  esineb.
Küllike ei teadnud, aga soovitas end igaks juhuks esinemisvormi seada. Merike on NIIIII sõnakuulelik! :P

Kõik luulehuvilised pardale korjatud, läks suuremaks poliitiliseks debatiks. Parteid ja rahad, tulumaks, pension... Ühtlasi selgitati ka, miks Põhja-Hiina elanikel on silmad ümmargusemad (Venemaa asub lähemal.)

See osa seltskonnast, kellele Heimtali tuttav, püüdis Küllikest spordihoonesse esinema saata. Küllike ei allunud provokatsioonidele.

Merike ei suuda jälle poseerimiseks sekunditki paigal püsida. Kuigi poseerimine talle meeldib. :D

Miks me nii hilja tulema hakkasime? MIKS?

Oleks tahtnud rohkem ringi kolada.

Palju rohkem.

Palju palju rohkem!

Aga aeg hingas kuklasse

ja õige mõisahoone oli endiselt leidmata.

Veidikese kõhklemise järel

jõudsime õige

majani.

Kuni võõrustajad rahutult esinejaid ootasid, jalutas Küllike oma sõpruskondadega juba rahumeeli häärberis ringi ja tutvus vaatamisväärsustega. Ei vastanud ka Alari sõnumitele ega kõnedele. Milleks? Saagu ise hakkama. Aega alguseni oli veel mitu minutit ja ainus erutav uudis Alarilt oleks olnud, et ta valmistub kohe Tartust väljuma.

Maarja, kes pidi paar klaveripala esitama, lõi põnnama. Õigemini küll pidas klaveri suurust endale sobimatuks.

Viimasel minutil kohtusid ka esinejad. Alar oli otsinud rahva hulgast kedagi rohelist.

Viimased poseeringud,

ime-

ja ilupildid

ning kontsert algas.

Saal tundub tühjavõitu? Pilt muutus kohe, kui

lauljad kavaga ühele poole said.

Viimaste lugude ajaks jõudis kohale ka kingijagaja. Rõõmus ja omane. :)

Maarja tuiskas viimaseid kaadreid klõpsima.

Merike üritas end endistesse aegadesse istuda, aga klaas oli liiga tugev.

Kohustuslik "teatrirakuke-oli-siin-pilt".

Maarja rääkis, kuidas on kõige mugavam mutimullahunnikusse koonu panna.
Merike püüdis kuuldut praktikas rakendada.
Pealtvaatajad lohutasid, et ükskõik, mis asendis vaadet nautida, ümbrus sellest ei muutu.

Kohustuslik poekülastus. Daamid jooksid tormi eksklusiivsete kaelaehete riiuli juurde.

Ostmisjärgselt selgus, et tegu siiski õhuvärskenditega. No ja siis. Me ei pea sellest ju kõva häälega rääkima!

Tagasiteel põikasime Ugalasse, et Anele kink üle anda. Jube kogemus. Tiit, me armastame Sind! Sina pole meid kunagi nii hääletuks hirmutanud! :P

Ane oli muidugi ilus ja armas. Nagu alati. Kallllll!