Kuna teatri piltnik ja kroonikakirjutaja jõudsid kohale alles eelviimaseks etenduseks
 |
| A. Palmiste "Loojangupuna" Jalgsema külateatri esituses |
(samale päevale oli paraku veel olulisi üritusi sattunud), usaldame
maakonnalehte, kus teatripäevaga rahule jäädi.
Rahule jäime meiegi. Kohe, kui rahvamaja välisuksest sisse astusime. Nii palju toredaid tuttavaid! :D
Jätame siinkohal mainimata etenduseelsed paanikahood. Selle, kuidas suur enamus avastas äkki, et nüüd lõpuks võiks hakata teksti õppima. Et Küllike jahmus: kõik tema esinemistarbed jäid Alpu!!! (õnneks oli ta need siiski juba paari päeva eest Airega Aravetele saatnud.) Ülerahvastatud lavataguses, kus Jalgsema omad asju pakkisid ja meiki maha võtsid, polnud võimatu, et nägu pähe joonistades satub joonistus hoopi mõne kaasnäitleja palele.
Tähelepanu. Valmis olla...
Auhinnalaud oli uhke.
Jätkus meilegi.
Žüriiliige Madis Kolk ütles tagasiside ajal meie dramaturgile ettevaatamatult mitu ilusat sõna. Too ju kohe usub ja säras terve õhtu, nii et tantsuks oli raske saali hämaraks teha.
Virko Annus tihkas edaspidiseks ka paar näpunäidet anda (harrastaja on ju õrn, ei talu kriitikat.) :P Viiu Paljak naeratas armsasti ja ei olnud kah üldse kuri.
Ära tõime. Tänavu siis suurimad üllatajad.
Nagu ikka, järgnes pidu. Seekord hõiskas lava nii, et
inglid tolmasid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar