Rakvere näitlejad on suurepärases füüsilises vormis

Ja kui vingelt nad veel riides käivad!

("Sangadega saunamees" tegi meile "Maalermeistri" välja.)

Aga alustagem algusest. No mitte päris. Umbes sealt, kus me kurjade parkimisinstruktorite käest poole sõnagagi pragada ei saanud (Mare püüdlikult liikus juhatatud suunas ja kõik teised naeratasid oma kõige soojemat ja siiramat naeratust). Küllike ja Merike kihhhutasid pileteid ära tooma ja kuna Merike täpselt teadis, kus etendus toimub, me üle küsima ei hakanud.
Oleks võinud.

Küllike ulatas koos jopega ka oma ranitsa hoiule. Lootes, et kui ei meenu pärast tagasi küsida, siis Aire tuleb ju kohe jälle teatrisse.

Trepil kohtasime entikat.
"Mis teie siin teete?"
Ilmselgelt tulime kohvikusse. :P

Saali sisenedes püüdsime alustada mängu "Tungle-kõigis-pingivahedes", aga leidsime üllatavalt ruttu oma istekohad. Võib-olla seetõttu, et rida ja kohad on piletil kirjas ja märkasime neid sealt isegi otsida.

Maarja avastas, et esimestesse ridadesse saabus paar väga tähtsat tegelast. Nii tähtsad, et terve rida aupaklikult püsti tõusis.

Küllike avastas, et taskurätikud ununesid kotti. Jäi üle loota, et ehk ei ole väga kurb tükk. Airel õnneks üks rätt leidus. Ta oli valmis seda jagama. Pärast muidugi unustas ja pakkis sinna oma nätsu. Hea, et Küllikesel polnud tarvis silmi pühkida.

Pärast allaneelatud märkusi (küllap mürgiseid) vajas Aire natuke Heimlichi manöövreid. Kaaslased abistasid rõõmuga.

Vaheajal uurisime huviga teatrikostüümikavandeid, Maarja ei suutnud uskuda, et keegi maailmas kõnnib ringi, Ioon nimeks ja veel ühe o-ga.

Valisime väljapanekust endile ehtekomplektid. Mare punase ja sinise... Teisi ei mäleta.

Etendus... meile meeldis. Eriti liikumine. Dialoogid. Aken. Riidepuu. Jne.

Ehkki naised mängisid väga hästi, meeldis meile kõige rohkem Tarvo. Suuresti seepärast, et

• ta on meesterahvas,
• ta on lihtsalt NII NUNNU,
• ta on olnud meie ühise sõbranna venna pinginaaber (praktiliselt nagu lähisugulane vms).

Garderoobis oldi meie lahkumise üle rõõmsad. Me lahkusime muidugi ka väga kaua. 

Poes oli tore olla. Ükski mees ei mõistaks, kui tore ja pingevaba on poodelda viieliikmelisel naiskonnal.

Moe ristis on valgusfoor. Ja sild, mis erineb oluliselt sellest sillast, mida meie mäletame.

Arutasime, kas pingelise suve- ja kevadperioodi sisse lubaksid mõistvad kodused paar teatri ühiskülastust korraldada. Küllike oli kõige skeptilisem. Kartis, et juba täna õhtuks on koer ta kohvrid trepikotta tõstnud.

Ei olnud. Veel.