Realiseerijad Kurtna küladepäeval

"Ee... Meil tekkis väike segadus. Saime aru, et tulete alles Paidest," ilmuvad maja nurga tagant päikesevarju otsinud Veljo ja Merike.

"Minu särk?" imestab Veljo. "Võin ära võtta?"
"Loomulikult. Hakkab juba küsimusi tekitama, miks see minu juures on."

Geps on tubli, leiab esinemiskoha kerge vaevaga üles.

Et oleme varem jõudnud ja erinevad tegevused alles käivad, käime näitust vaatamas. Isegi mõni väga tuttav masin satub hulka, aga häbeneb pildile tulla. Oma autot on alati huvitav uurida. 😎

Näituse külastamisest on reaalne kasu ka, sest kui Merike igaks juhuks küsib, kas album on ikka kaasas, meenub Küllikesele, et... ee... see on ikka veel tema puukuuris, kohvri sees.

Merikese naeratus tardub.
"KÜLLIKE!!! Sa jätsid kohvri maha??? Seal on kõik asjad! Seal on peegel! Seal on..."
Et konflikt mõrvaga ei lõppeks, sekkub Veljo (aga laseb enne ikka pikalt kägistada) ja rahustab, et üks mees müüb vanavara ja selle hulgas leidub kohvreid ka.
"Ma olen valmis kohvri ostma!" teatab Merike dramaatiliselt ja tuiskab õue, müüjat otsima. Natukese aja pärast naaseb ta pisut häbelikult ja lunib, et keegi kaasa tuleks, sest ise küsida ei julge.

Saame kohvri. Ostma ei pea. Laename.

Näod teevad diivad endile pähe teineteise liigutusi matkides.

"Noh?" torgib Merike peale etendust. "Küllike ennustas, et teine etendus läheb aia taha! Teine oli Lehtmetsas, aga siis ta vabandas, et kahe esinemise vahe oli liiga lühike. Siis ennustas, et see juhtub täna..."

Hea publik ja lavanärv - nendest on abi alati!

"Mul on teile üks pakkumine," kasutab Küllike etendusejärgset pingelangust. "Tuli soov, et kas oleme nõus veel ühte kohta esinema minema."
"Millal?"
"Nii ruttu kui kohale jõuame." 😂