Vaos taaskasutustuuril

Lubasime end esinema juba pisut enne, kui näidend korralikult valmis kirjutatud. Tegelikult  polnud korralikku peaproovigi olnud. Ühega näitlejatest kohtusime alles vahetult enne etendust ja toimuma hakkavat kirjeldati talle, kui diivad end sirmide taga vahule lõid.
Püüdsime.
Vaadata ühes suunas ja samu objekte.
Mitte vuristada (selle oli lavastaja karmilt ära keelanud).

Lõpp kujunes plaanitust veidi erinevaks. Ütleme nii, et ka valdavale osale trupist üllatuslikuks.
Pooled said väärikalt sirmide taha lahkuda ja end tühjaks naerda. 1/4 oli sunnitud tuima rahuga publikusse vaatama ja asjadel sündida laskma.

"No ütleme nii, et ma sain aru küll - see erines tunduvalt sellest, mida mulle enne lavale minekut räägiti," muigas Koit ja aitas rollupid kokku lasta, märkamata, et näitlejannad parajasti isukalt toiduülejääke suhu topivad.

"Võite julgelt esineda," kiitis võõrustaja Ülle teksti ja tegijaid. Ega meil valikut polnudki. Ühes teises kohas juba oodati.