Samal päeval Kuhjaveres

Kuna Tapikul selga saadud kittel oli viisakas tagasi anda, kimbutas Küllikest taas riidemure.
Õnneks sõitsime läbi Põltsamaa, aga katsu sa sõidu pealt poesilte lugeda!
Mehed teadsid, et Selveri teisel korrusel müüakse kleite. Ju nad on ennegi ostmas käinud.

Merike ja Küllike jooksid veidi aega ustest sisse-välja, kuni süsteemist aru said ning kihutasid siis trepist üles. Kitleid silma ei hakanud, aga leidus üksikute roheliste elementidega ROOSA öösärk.

Ülemise korruse kassas saba polnud, aga müüjat ka mitte. Alumise korruse kassades olid sellised järjekorrad, mis meie ajakavaga ei tahtnud sobida. Õnneks oli veel ekspresskassa, mille juures ainult Merike märkas silti, et see on suletud. Küllike ei näinud ja sai suuresti tänu sellele ostu sooritatud.

Google Maps otsustas veidi enne Kuhjavere silti, et meil on veel 20 km minna. Me ei uskunud teda. Me ei uskunud ka Merikest, kes teadis, et TULEB VASAKULE KEERATA. Seda vaatamata ühisväidetele, et sõidame hoopis teist teed mööda. 😄

"Siitpoolt ma pole veel tulnudki!" imestas Mapsi konkurent ega sõdinud parempöördele väga vastu, kuna parkla ja lava paistsid kah juba.

"Meie oleme valmis!"

raporteerisid primadonnad Urvele, kes muretses, kas ja kus me oleme.
Seejärel läks Urve albukate etendust kuulutama ja Küllikesel kukkus kogu kupatus peast ära.
Jõudis tagasi panna.
Telefoni ei jõudnud võtta.

Pilt Kuhjavere küla FB lehelt

"Kuulad ka, mis ma räägin?" käratas lavapartner, kui Küllike argsi ainsal kõne alla tuleval momendil uksepraost sisse piiludes juurdles, kui suurt pingutust nõuaks vasaku käe kolmemeetriseks sirutamine.

Ilma telefonita helistamise juures on see eelis, et keegi ei räägi vahele.
Ja sa ei helista kordamööda nii oma kui võõra telefoniga.
Peaaegu.

Tagasiside-tütarlaps andis nõu, et jagaksime vaatajale alguses tegevuskohast ja tegelastest natuke rohkem infot ja vaataksime kõik sama ekraani. 😶 Aga katsu sa ühte kokkulepitud punkti vahtida, kui publikus toimub nii palju põnevat! 😇 Et positiivset tagasisidet tuli ka, siis Helje väga valusalt ei peksnud. 😌

Peale meid esines veel ainult üks trupp: Tornimäe Näiteselts.

Küllike oli nende etendust juba Räpinas näinud, aga kõik ei kulge alati plaanipäraselt ning Helle oskus kimbatusest välja tulla ajas dramaturgi laginal naerma.
(Kõnnib "Aime" trepile, ühes käes on tal transistorraadio ja teises kartulikoorimis-instrumentaarium. Raadio mängib just niikaua, kuni näitlejanna koha sisse võtab, aga vaja oleks palju kauem, sest edasine tekst nõuab seda. "Aime" vaatab raadiot, vaatab publikut ja kamandab stoilise rahuga: "Muusikat!" Helimees ärkab.)

Pilt Kuhjavere küla FB lehelt

Äh, ega me saarlaste edu üle kadedad ole, jätkus meile ka selle moega üks taldrik. 😉

Simmanile ei jõudnud, kibelesime oma sünnipäevalast õnnitlema, aga too oli kade, ei jaganud koordinaate. 😦

Aa! Jaa! Tervitame fänne Ailit ja ... ee... Üllet(?) ning vabandame, et tulekusaginas üks tähtis tütarlaps neile näha jäi toomata. 😍