23. jaanuar. Türil

Leppisime Tiiduga kokku, et poole kümne paiku on rahvamaja eest väljasõit. Minu jaoks tähendas see 9.30.

Tee oli libe, jäin paar minutit hiljaks. Tiitu veel polnud. Mõne minuti pärast helistasin. Igaks juhuks. Et kas on ikka õige koht. Oli. Tiit hakkas just tulema ka.

Olin asjade käiguga väga rahul. Mina esimene. Astusin Tiidu saabudes salongist välja ja... KUS ON AUTOVÕTI?

Kotis ei ole.

Taskutes ei ole.

Autos ei ole.

Ukse ees ei ole.

Maas pole.

Tiidu käes ka mitte.

"Kuidas sa siia said?" päris lõbustatud Tiit.

Minul nii lõbus polnud. Kohe üldse ei olnud.

Kõige kummalisem, et aeg-ajalt läks auto lukku ja lahti.

Äkki sellepärast, et ma seisin võtme peal?

Miks me Türil käisime? Kuuldemängu tegemist õppimas.

Ja pärast olin Tiiduga kolm tundi ketis. :P

Tervitades

Küllike.

Aravete. Teine päev

Kõht hommikuputru täis, võis uus koolituspäev alata.

Suu, käed ja nina soojaks tehtud, asusime etüüdide kallale.

Tähelepanekuid:

Ühe lehekülje pähesaamiseks kulub ca 15 minutit.

Niisiis. "Rongi"teksti on meil ligi 20 lehekülge. Jagada neljaga... Üle viie tunni ei tohiks kuidagi minna.

Mis toimus?

Rüüstasime maja.

Esimene naisrühm esimest korda. Teist korda. Teine rühm. Kolmas rühm...

Mehed istusid kõrtsis esimest korda.

Teist korda...

Põletasime nõida. Esimene rühm...

"Tuleb hüpata, mitte mõelda, et hüppan. Siis selle pealt saab hakata edasi ehitama."

Vahepeal duetti ka. Et mehi vähem, siis... esimene mees esimese naisega, teine mees esimese naisega, kolmas mees esimese naisega, neljas esimesega, esimene teisega...

"Mida sa seal kätega niimoodi imelikult tegid," imestas Eda pärast Küllikese katastroofetteastet.

"Ei tea. Konna ujusin."

"Niimoodi kordamööda ühe käega? Lombakas konn?"

Küllap. Oleks pidanud valitsejaproua olema. Etendaja nägemuses siis... voodit kohendav valitsejaproua. Aga konn on ka kahtlemata tore loomake. Isegi vigane konn. :)

Raivo Trass kinnitas, et arenesime. Ei tea. Tunne on, nagu nõelanuks siug rindade vahele. Aga ellu me jäime.

Teater koolis. Koguni kahes.

Hea, kui on suur teater. Jagub näitlejaid mitmele üritusele.

Tegijamad siirdusid juba reedel Kundasse ENTi laagrisse.

"Rõõm oli näha üksteist," pigistus Leost suure pinnimise peale. "Ja heameelt valmistas, et Ivo Eensalu meist rõõmu tundis ja meiega tegeleda viitsis."

"Veel midagi ilusat?"

"Hommikuks olid pannkoogid. (Leo mõtleb meil alati toidust :P) Kultuurimaja oli ilus. Kuigi, nagu öedi: "Maja pole veel vastu võetudki, aga juba värv koorub." Lumine Kunda linn kitsaste tänavate ja kõrgete lumevallidega... Mis kõige tähtsam: sai üksteist nätsutada. Kallistamise pärast ju entikad koos käivadki.

Tegelikult."

Jah. Aravetel eriti ei kallistatud. Ehk homme seda rohkem. Oot, või siiski?

Meil olid karusemad mehed.

RT: "Te NÕUATE! Lasen maha, kui ei saa. Enne vägistan ära ka! Kui ei ole konflikti, siis on külm supp."

Meeste kohmetus oli mõistetav, sest naised polnud kehvast puust.

"Tee ära, kui teed! Mis sa tatsud nagu karu," käratas orjatüdruk Jana väljailmunud vägistajale.

Ega sõjapõgenik Arletilgi elu kerge olnud.

"Naised, appi! Ma olen haavatud. Sõjavägi ajab taga! Aaaaah!"

Kas tuli abi?

"Ära lõuga! Mine sure mujal. Sa annad meid kõiki välja!"

Kui orjatüdruk Eda üritaski kannatanule plaastreid panna, soovitas naabrinaine Tiina: "Kuulge, lõpetage ta vaevad!"

Ja see ei tõotanud vaakujale midagi head.

"Appi! Nad on mu lehma maha lasknud!" kõlas karjatus Johanna-Riinu suust.

"Mul on ka oma lehm ja leivapätsid!" tõrjus Triinu.

"Vägi tekib siis, kui kaks haamrit taovad kokku. Jõud on taga. Tahe on taga," utsitas lavastaja.

Aparaat oli end ära sättinud ja pildistajal polnud taipu nuppe õigeks keerata. Niipalju sai selgeks, et välguta jäävad pildid ähmased,

välk aga hirmutab koolituskaaslasi.

Võimaluse - Raivo Trass pildile jäädvustada - nurjas Arlet, astudes otsustavalt ja oskuslikult vahele. Ei näpuotsakestki!

Õnneks on homme ka päev.

2010 aasta lõpu pidu Peetris

"Noh? Kus te jäite? Ise kirjutasid, et rivistus on kell kuus!" noomib Leo Albu rahvamaja näitlejateruumis.

"Leo astus punkt kell kuus uksest sisse," kinnitab Tiit.

"Aga meil olid rasked teeolud,"

"...ja talvine unnapüük," vabandavad Kalev ja Mare.

"Erko alles tuli töölt," täpsustab Küllike. "Andsime talle pesemisaega."

"Ohoh! Et Erko tuli, Küllike tõmbas ninaga ja kamandas pesema?" aasib Tiit. "Nii hull siis oli või?"

"Mees nagu mees ikka. Augud sees ja haiseb ka!" muigab Erko.

"Mõtle, milline ütlemine! Ma pole kuulnudki!" kihistab Mare.

"No jah. Seda kasutatakse rohkem juustu kohta," tunnistab Erko.

Bussi ikka veel pole. Liisa ja Kalev käivad noortekast piilumas. Leiavad sealt Maarja.

"Sa pead kaasa tulema. Sul on nagunii fotokas kotis?" kaupleme kaasnäitlejat.

"Mul on ainult need riided," raputab Maarja kimbatuses kilepüksisäärt. Jääb peaaegu nõusse, aga

otsustab lõpuks pigem fotoka kaasa anda. (Ilmaaegu. Kõik etenduse pildid ununevad tegemata.)

Bussi ikka ei paista. Vähemalt on tuba soe. Nojah. Väljaarvatud Edal, kes vallamaja teeotsas ootab.

Buss. Saame Edagi pardale.

"Oli väga karm oodata?"

"Muna külmub ära!" ahastab Eda rekvisiidi pärast.

Merike muretseb. Põnnid said sõbranna juurde hoiule viidud. Lootuses, et pidu lõpeb normaalsel ajal. No et esineme ära ja tagasi. Nüüd jääb kõrva midagi hoopis muud.

Peetris.

Lava on kaugel ja bändiga. Otsustame jääda rahva sekka, seda enam, et kodune kurb kogemus värskelt meeles.

Nagu ikka, on menüüs väikseid muudatusi. Näiteks see, et armukest mängib Tiit.

"Õng jäi lavale!" ehmub Leo. Nojah, asjad said enne peitu viidud, kui plaanideks läks.

"Kas me jookseme siit välja?" osutab Küllike uksele.

"Lavalt," otsustab Tiit. Küllike läheb lavale. Sinna, kuhu asjad said viidud. Selgub, et Tiit on teisel pool. Öösärk ja käerauad kaasa ning jalutuskäik üle lava.

Leidis Tiit ka koha. Hea, et välja tormates kogu tehnika terveks jäi.

Siseneb Leo. Läheb "vannituppa käsi pesema."

Nüüd et, kummal pool kardinataguses vannituba (koos Tiiduga) on?" :P

Kuidas muidu?

Tundub, et vähemalt "Ämma" tegelased jäävad oma tööga rahule. Etenduse järel keksivad Merike ja Eda tagaruumis kui pöörased: "Me ei unustanudki teksti ära!" ;)

Trahter mängib. Hästi mängib. Suuremal osal trupist on silmad nostalgialaksudest pahempidi peas. Erkol otse loomulikult :P

Saab tantsida ja näppu visata.

Parajalt pikk pidu.

Kella kolmeks jõudsid vast kõik trupiliikmed kenasti kodudesse tagasi. Ups, kui keegi sisse sai räägitud. :P

Häid pühi!

18. detsembri pidu Albu rahvamajas ehk Mina ei lähe!

Pealkirja lisa ei käi publiku kohta. Rahvast oli mõnusalt palju. Hoopis lavataguses käis tõrksate taltsutamine.

Pantomiimiteater oli meil seekord.

Kurb.

Aga eks on, kus suunas areneda. Täiuslik oleks ka jube olla :P

"Kuulge! Siin ees on veel üks tühi laud. Paneme endile kinni, kuni veel saab," teeb Tiit lava taga kihutustööd, aga lõpuks lagunevad teatrilised ikka oma koori- ja tantsusõprade manu.

"Mina ei lähe kuhugi," keeldub Eda resoluutselt tagaruumist väljumisest. "Ma ei lähe enne, kui kõik sketšid on tehtud!"

Naljatilk. Siis on ju pidu peaaegu läbi.

Ei jää Erkol muud üle, kui vägivalda tarvitada.

"Mina rohkem ei mängi!" turritab lava taha jõudnud Mare. "Järgmisel korral mängib Tiit. Kõik läks metsa. KÕIK!"

"Kõik oli korras ju," imestab Küllike, kes viimase sketši ajal end sukkipidi pinnulise lavapõranda külge oskas kinnitada. "MINA ei lähe saali. Niiviisi."

"Miks sa arvad, et keegi seda tähele paneb?" lohutab Eda. "Keegi ei märkagi, kui sa ise välja ei tee."

"Mis sul viga on?" uurib Merike, kes Eda jutu lõppedes näitlejate ruumi on tulnud. "Kas sa põed seda, et sukk katki? Keegi ei pane tähelegi!"

Ha-ha-haa.

Kui peo alguses ja keskel teatri naispool oma tõrkumised ära tõrkus, siis meesperest mõni polnud sugugi nõus koju minema. Üks "omadest" hakkas veel järgmise päeva ennelõunal saalinurgas silma ;)

Koolituskuulutus

Tere

Kutsun kõiki näitemänguhuvilisi taas Aravetele harrastusnäitlejate koolituspäevadele.
Juba 4. õppepäevad toimuvad sellel korral 15.- 16. jaanuar 2011
Juhendajaks on Raivo Trass, kes on ka Aravete suvelavastuse lavastaja ja valib juba ka näitlejaid etendusse.
Olete kõik oodatud ja andke see info edasi ka oma truppidele ja teistele huvilistele.
Õppepäevad algavad laupäeval kell 12.
Vajalik on eelregistreerimne, sest osaleda saavad vaid kuni 30 inimest.
Kes ees, see mees.

Osalustasu on 15 EUR.
Tasu sees söögikorrad, vajadusel ööbimine kultuurimajas (kaasa omad magamisasjad).
Peenutsejad saavad lisaraha eest ööbida ka Kardikeskuses.
Koolituspäevi toetab LEADER- programm.

Lugupidamisega
Arlet Palmiste