Alburahva Teater

19 aprill 2022

Näitleja Vera

Et hankida üksikasjalikum ülevaade, milline siis ikkagi täpselt on meie tänane sünnipäevalaps, küsitlesime lähedalseisvaid isikuid.

Ühelt kõige lähemal seisvalt isikult saime teada, et Vera oskab kõige paremini

särke triikida ja igasuguseid asju süüa teha (näiteks muna);
villaseid sokke teha; (täpsustus teiselt isikult: Haapsalu salli tegu pole mingi probleem. Kindad/sokid on paari õhtu nokitsemine... Tuleb nagu "Vändrast saelaudu"!)

Veel, et:

talle meeldivad igasugused loomad, väljaarvatud putukad ja sitikad, aga liblikad on ta lemmikud;

ta ei karda hiirt ega ämblikku;

tal on palju kleite ja ta näeb kleidiga ilus välja;

teda rõõmustab, kui teha talle paberist süda. Ühest aitab;

ta elab kodus;

ta käib joogas.

Ja et

kui lähedalseisval isikul on nii pikad juuksed kui Veral praegu, siis ta peab juuksurisse minema.

Ja siis veel see ka, et

temaga sobib juttu alustada nii, et ütled talle Kaitsa. Emme Kaitsa.

Täit ülevaadet ei saanud küsitletud isik anda eelkõige seetõttu, et tema vaatenurgast võib noorusest tingitud lühikese kasvu tõttu üht-teist välja jääda. 😉

Pikema kasvuga lähedalseisev isik keeras pildi teravaks ja tuvastas, et

Vera on

parim kokk,
parim kondiiter,
parim pagar,
parim ema... keda kirjeldaja teab. Neid parimaid oleks rohkemgi tulnud, aga sõnumi maht sai täis.

Verale meeldib Andres.

Verale meeldib Jaan ka.

Täpsustame: Jaani muusika. Kuigi Jaan ise on kahtlemata samuti meeldiv inimene.

Veel meeldib Verale Bosse. Vera meeldib Bossele vist isegi rohkem. Bosse kallistaks Verat, kui vähegi võimalik. Kui võimalik pole, kallistab Bosse teisi pereliikmeid ja kui leidub, siis ka külalisi.

Kui Vera midagi tegema hakkab, on ta pühendunud ja põhjalik. Näiteks kui Vera otsustab teha õunamoosi, teeb ta seda vähemalt üheksat sorti.

Vera armastab daaliaid. Vera armastab igasuguseid lilli. Tema aed on lilli täis.

Vera teab, et kõige paremad viinamarjad kasvavad... (me ei ütle seda kohta välja, las mõni asi jääb saladuseks ka.)

Vera aed on korras.

Vera kodu on korras.

Vera suhe on korras. Vera armastab turvalisust ja korda:

Vera on naiskodukaitse liige.

Vera on avanud Pitka vahakuju (esitlemise mõttes).

Õige kohtlemise juures sulab Vera ise nagu vaha, aga kui tarvis, kõrvetab ka.

Vera armastab puhtust. Saun on ta elus ülioluline. Vera ei jäta midagi juhuse hooleks. Matšalkad kasvatab ise.

Saunapeod õnnestuvad seal peres hästi iga seltskonnaga.

Vera on väga kannatlik sõprade eksimuste suhtes. Isegi kui nad aiatagused rajatised bussiga natuke maad teise kohta lükkavad.

Vera on uskumatult sihikindel. Kui vaja, teeb kõvasti trenni. On käinud rühmatreeningutes ja koos sõbranna ning hantlitega Laupa-Jändja vahet jalutamas. Praegu pole vaja. Töö on ise trenni eest.

Vera alustas haridusteed Laupa põhikoolis. Pärast tegi natuke pausi (loe: käis tööl ja kasvatas lapsi).

Siis lõpetas Paide õhtukas keskkooli ja hiljem ei saanud õpingutega enam pidama: õppis Mainoris raamatupidamist, töötas Rikson Investor raamatupidajana ja nüüd muudkui täiendab oma koka-kondiitri oskusi. (Kuidas täiendada täiuslikkust?)

"Parimad napod ja kevadlille küpsised on tal," tunnistavad teadjad.

Vera pole eriti palju Alburahva Teatris mängida jõudnud, koroona tuli vahele.

Kui mängib, siis südamest:

2. ostja - "Piimatädi" (Väätsa 2018)
Ulla - "Sangadega saunamees" (Päinurme 2019, esinemine jäi ära, aga tekst sai pähe õpitud)
Elo, Näitleja Hallar Ahke abikaasa - "Vesi kandikul" 2019
Pruutkleit - "Kapist välja" (Alle-Saija 2019)

Veral on põhjalik kokaraamatute kogu. Kui tahate teda uue kokaraamatuga üllatada, siis üllatute nähtavasti ise. Tal on see nimelt olemas.

Parimad pildid Verast on salvestatud tema pereliikmete ja lähedaste sõprade pähe ja välja neid ei laenutata. Mine tea, kaotatakse veel ära.

PALJU PALJU ÕNNE JA KÕIKE, MIS TOOB NAERATUSE NÄOLE NING TEEB TUJU HEAKS!

15 aprill 2022

Õnnesoovid vol 2 ehk Kevadpeol

Eelmise päeva etenduse edu levis kulutulena ja nii tuli järgmiseks päevaks plaanitud teise vaatusega rahvamajja kolida.

Nüüd oli koguneva publiku hulka võimatu arvudesse mahutada. Rahvast tuli nii palju, et kõigile ei jagunud istekohti. Vähemalt Arlet küll jäi tükiks ajaks püsti seisma. See võis natuke tingitud olla ka austusest näitlejate, lavastaja ja dramaturgi vastu.

Mis veel silma hakkas, oli, et näitering kasutas mingit kavalat strateegiat. Aega veedeti väga erinevates seltskondades (kõik kaamerasilma ette ei jäänudki, eks ka sellepärast, et kaamera unustas end näitekaruumi, luku taha).

Eraldi teatrilauas olidki vist ainult Merike ja Leo, sest keegi peab ju lippu hoidma.

Mida see võiks aga tähendada? Näiteks seda, et varsti on suur osa kogunenud publikust teatri liikmeteks värvatud. 😉

Mare ja Küllike istusid näiteks pillimängijate lauas. Mare väljateenitud õigusega, Küllike õppis selle au nimel kandlel üht lihtsat palakest ohtrate vigadega esitama.

Aivi foto

Teine vaatus kestis oluliselt kauem kui esimene. Kui eelmisel õhtul publik austuseks lõpus püsti tõusis, siis seekord läks mitmel korral suisa tantsuks. Kuigi ametlik osa on praeguseks läbi saanud, tantsitakse mõnel pool siiamaani.

13 aprill 2022

Parimate soovidega... Albu mõisas

Taas kord tõestatud, et koduküla mõis on teatri tegemiseks väga hea ja õige koht. Inimesed oskavad siia tulla (isegi kui reklaami lugedes kuupäeva, kellaaja ja mängukoha osas salvestusvigu teevad. Kae imet! Täpselt etenduse alguseks olid kõik ilusti kohal). Aplodeeriti seistes. Järelikult kõnetas. Ilm oli loomulikult soodne. Etendus toimus küll siseruumis, aga see pakkus omajagu mõtteainet, nii et paljud jalutasid hiljem, meeled avatud, sooja kevadõhtusse (rahvamajaesine parkla oli mahaunustatud autosid täis).

Tänud esinejatele vahetu elamuse eest!

01 aprill 2022

Aprill on õnnekuu!

Pole vist aastat, kus meil aprillis hästi ei lähe. Tänavune suvehooaeg on taas sisustatud!

Kuna 65-ndat sünnipäeva tähistab E. Niidu teos "Rongisõit" ning dramaturgi ja teatrijuhti lugu kõnetas, oleksime küllap ka oma jõududega midagi lavale seadnud. Taaskord aga pälvis meie projekt rahastajate soosingu, seega tuleb lavastus kordades suurejoonelisem ning mänguala ehitustöödega saime alustada juba märtsis. 🎆🎆🎆

Seda, milliseks muutub raamatukogu ette jääv pargiala ning mõisaesine ringtee, võib juba praegu oma silmaga näha parklasse püstitatud stendidelt.

Esimesi askeldusi ei pruukinud külaelanikud ja läbisõitjad märgata, sest toimetasime eemal kuivatimäel ja suurem sagimine jäi hoone varju. Täna õhtul kella 22.00 ja 23.00 vahel leiavad aset aga kaevetööd rahvamaja parkla töökoja-poolse sissesõidu juures, kus maantee alla hakkab valmima kitsarööpmelise raudtee rongitunnel.

Kuigi etendused toimuvad vaid suve esimeses pooles, on kuivati juurest alla kulgev ja mõisaesist ringteed täitev kitsarööpmeline raudtee mõeldud hiljem kogukonnale kasutamiseks ning turisminduse edendamiseks.

Edaspidi on plaanis rajada üks teeharu ka Männi väikekohani, et sealsel elanikkonnal oleks hõlpsam pääseda kauplusse, raamatukokku, rahvamaja- ja mõisaüritustele. Selleks on algust tehtud uue paljulubava projektiga, sest järgmisel aastal saab 35 Teet Kallase romaan "Kes tõttab öisele rongile".

Hilisõhtul rahvamaja ja mõisa sissepääsutee vaheline ala suletakse, liiklus suunatakse ümber Sääsküla - Aravete - Järva-Madise teele. Loodame mõistvat suhtumist. Toredaid suviseid teatrielamusi!

28 veebruar 2022

Teatrijuht Tiit

Tiidu tôde: "Minu jumal vaatab mulle igal hommikul peeglist vastu."

Selles lauses, kui mõtlema hakata, on väga vähe isekust, pigem palju praktilist meelt ja vastutustunnet.

Kuidas Tiit teatrisse sattus? Võiks öelda, et kolmest kohast korraga.

1. Albu koolis oli traditsiooniks kaks korda aastas näitemängu teha: uusaastapeoks ja kevadeks. Sealt oli aru saada, kellest on laval tegijat, kellest mitte. Tiit jäi silma.

2. Age-Li, tollane näitejuht, pidas Männil raamatukoguhoidja ametit. Kord oli tal näidendisse hädasti üht meesosatäitjat tarvis, kroonust tulnud Tiit sattus ühel õhtul raamatukokku ja oli rolliga praktiliselt kohe nõus, sest...

3. Tiit oli Ailit käinud näiteringi saatmas ja mõelnud ise ka, et kui ma nagunii seal käin, võiks siis juba mängda kah.

Kui Age-Li praegu Tiidu peale mõtleb, siis... rõõmu ja heldimusega. Ütleb, et tookord oli teater selline klubiline värk. Mängiti lihtsaid asju, inimesed tahtsid lõõgastuda. Ja et kedagi eraldi esile tuua on raske, sest kõike tehti koos ja tagasi vaadates tundub kõik naljakas.

Näiteks see, kuidas Ahulas kord laud etenduseks paika pandi, lavakardinate taga etenduse eel väike pidu maha peeti ja imestati, et saal veel nii vaikne on. Selgus, et lava on paremini valgustatud kui saal ja publik jälgis huviga seal etenduvat varjuteatrit.

Või see, kui Tõrvaaugul aeti natuke segi ja mängiti teine vaatus pärast kolmandat. 😊

Millise viguri Age-Li kord Tiidu perele (ja tegelikult tervele trupile) korraldas?

Kui Tiit Albu koolis käis ja toimus karneval, tegi Age-Li sellest sombreeroga poisist saali pruuni kinoaukudega laudseina taustal (värvi)foto. Hiljem käis samas koolis Tiidu poeg Rene ja nad olid nii sarnased, et kui Age-Li kord Tiidu pildi kaasa võttis ja Renele näitas, et "Näe, tegin sinust pilti!", uskusid kõik. Ka ema ja isa. Tiit oli esimesena kõhklema hakanud, sest sellist seina enam olemas polnud.

Teatri kroonikaraamat pakub rahvateatriga hingemüügilepingu sõlmimise aastaks 1991 ja "Tädi"

Lavastajaks hakkas Tiit olude sunnil ja et ta diletantlust ei armasta, võttis ette pikema draamakoolituse. Sealse kooliõe ja hilisema eduka muusikalinäitlejannaga seob teda pikantne seik, kus nad sõber Sanderi meediakooli lõputöö tõttu koos voodistseeni sattusid. 😇

Et seda blogi võivad lugema sattuda ka lapsed, siis me filmi ei näita. 😃

Milline sõber Tiit on?

Üks hea sõber iseloomustab teda nii: "Tiitu võib kiitma jäädagi. Igaühel võiks üks selline sõber olla. Pole muret, suurt või väikest… Tiit alati aitab ja leiab lahenduse. Teinekord viskab mõne nalja ka, ise ju täitsa tõsine Eesti mees."

Teine tunnistab: "Üks ütlemine on Tiidul, mida ma tihti kasutan. Kui mida iganes on küllalt, siis ütleb Tiit, et "Löö või katust"."

Et suure osa teatritegemisest on Tiit pühendanud ENTile (küllap peibutab sinna eelmise suve teenistus), küsisime arvamust ka neilt.

"Ta on alati valmis, aga oleneb olukorrast."

"Ta ei salli tühja loba ja pläralõuge. Sõprus on tema jaoks erilise tähendusega."

"Teab täpselt, mida (teatrist) tahab ja igasuguste teiste arvamus ei lähe talle korda."

* * *

Piibe Teater: "Kui Tiidu kulm on kortsus, siis see ei pruugi tähendada, et midagi on pahasti. Ta lihtsalt unistab."

* * *

Tiit kui naaber?

Pühendunud ja abivalmis. Kui vaja, ajab hommikuni naabri kariloomi metsast välja. Küll need valutavad kondid kah kunagi terveks saab.

* * *

Tiit kui isa?

"Ta teeb seda, mis talle meeldib ja kui talle ei meeldi, siis ta ütleb ka selle välja."

"Alati abivalmis. Pole probleemi, mida ta ei suudaks lahendada."

"Jutustab jutte."

"Isana on ta parim, keda soovida. Hea huumorimeelega ja armastab... tingimusteta."

* * *

Mida me veel Tiidust teame või teada saime?

Et ta on kunagi hullumajas katri jooksmas käinud.

Et ta mängib kitarri, aga on tutvunud ka akordioni ning ukulelega ja näinud või käes hoidnud veel suurt hulka erinevaid muusikainstrumente.

Tal jagub oma pereliikmete kohta alati vaid häid sõnu.

Ta on hinnatud õhtujuht, pulmaisa, pillimees... Teda kui lavastajat on püütud meilt korduvalt üle lüüa.

Tal on mistahes teema kohta anekdoot.

Viimasel ajal on ta pühendunud taimekasvatusele ning õllekunsti (tal on muljetavaldav kogus põnevaid õlleretsepte ja ta julgeb neid kasutada.)

Armastab väga oma koera. Ühegi teise pereliikmega ei jaluta ta nii järjekindlalt, aga ükski teine ei oskaks ka sama kiindunult peremehe kalatiiki valvata.

Sellest alates, kui Tiit põka soetas, teeb too masin tema eest kõik tööd ära.

Tiidu rollid (loetelu on lünkadega, no ei jõua end kõigega kurssi viia ja Tiit ise on selline tagasihoidlik, ei tule täpsustama kah):

Teatrijuht, LAVASTAJA, näitleja, koreograaf, lavatööline.

"Tädi" 1991, "Rummu Jüri" 1992, "Rummu Jüri II", "Sabad sõlmes" 1993, "Kükakünka kuningas", "Naised kosjas" 1994, "Vann vales kohas", "Linnud lõksus", "Väike nõid" 1995, Osila naljandid, "Kosjakased" 1996, "Rootsi onu" 1997, "Kikerikii" 1998, "Tondiöömaja", "Pilv päikese ees" 1999, "Põrgupõhja uus vanapagan" 2000, "Elu ja õnn" 2003, "Vahilaari valge tuvi" 2007, "Marionettnukud" 2008

Lavastaja/armuke - "Hullud/Sugulased" 2010
Brick - "28 000 aakrit" (KETT) 2010
Metsavaim - "Kuuvalgel vihtlevad neitsid" (ENT suvelavastus) 2010
Isamees - "Pärtlipäeva kosjad" (28.08.2010 Vargamäe vabaõhuetendus)
Andres - "Popurrii "Tõest ja õigusest""
Jutustaja - "Kakerdaja Kaur" (24.09.2010 Valgehobusemäel) + lavastaja
Elektrik - Jõulutükis "Tööpakkumine" 2010 + lavastaja
Lavastaja Mart - "Rahva oma maja" 2010
Kõrtsmik - Aravete suvelavastuses "Unustatud hinged" 2011
Taat - "Väärt eit" (Saiakopli, Aravete) 2011 + lavastaja
Laadaline - "Kasulik kaup" (Saiakopli, Aravete) 2011 + lavastaja
Vasak esilatern - Suure-Jaani näiteringi Tegeltkah 15. sünnipäeva etenduses "Buss" 2011 + lavastaja
Politseikomissar Madis - "Rong" (Lehtses 2012 jaan.) + lavastaja
Müüja - "Redel" (Laadalood 2) 2012 + lavastaja
Keskmine Eesti mees - "Jõulumees" (Aravete eakate huumoripäeval 2012)
Aivar - "Võõras mees majas" (Saiakopli, Kuhjavere, 2012; Aegviidu, Aravete, Ambla, 2013; Jäneda, 2014; Tallinn, Lehtmetsa 2015, Valgma 2018) + lavastaja
Sõber Priit - "Võõras mees majas" (Saku, 2012; Imavere, 2013; Kuremaa, Sadala, Kolga-Jaani 2014; Aseri, Toila 2015)
Ain - "Hüvasti, mereröövel!" 2012 + lavastaja
Karu - jõulutükis "Nähtamatu lugu" 2012 + lavastaja
Veskiga punkar - "Tätoveeringud" (Ambla, 2013)
Kennet - "Ema läheb mehele" 2013 + lavastaja
Indrek - "Võõras mees majas" (Sargvere 2013, Lehtmetsa 2015, Uulu 2016)
Jutustaja, hunt, karu, vares, sääsk, taustaansambel - "Loomarahva lood" 2013
Võõras - "Trepikoda" 2014, 2015 + lavastaja
Vend Mart - "Kõik mehed on..." 2015 + lavastaja
Väljamaa mees William - "Sangadega saunamees" 2015, 2017 juuli, 2018 + lavastaja
Pulmalaulik (Mõnuvere 2015)
"Lõikuspidu" - lavastaja
Muhu neiu viiulita (Ambla "Anne" sünnipäevapeol 2016)
Linnasõbranna Jete - "Sangadega saunamees" 2016 Väätsa huumoripäeval
Linnasõbranna Henny - "Sangadega saunamees" 2016 sügisel
Koi - "Kapist välja" (Järvamaa näitemängupäev 2017) + lavastaja
Raimond - "Mees raamatust" (Jäneda 2017)
Lohetapja - "Kuidas armastada kolme peaga lohet" (Kuhjavere 2017)
Prints - "Maailma kõige ilusam sõna" (Kuhjavere 2017)
Mees - "Kapist välja" 2018, 2019
2. müüja - "Redel" (2018 Väätsal)
Poiss - "Moe mees" (2018 Moel)
Mees maailmast - "Realiseerimiskeskus" 2019
Jüri - kuuldemäng "Loojangupuna" (Piibe Teater 2021)
"Õnnesoovid" lavastaja (2021)

Tiidul on homme, aastal 2024, (kolme- või neljateistkümnes?) sünnipäev.

PALJU PALJU ÕNNE!

12 veebruar 2022

Näitleja Andres

Andres on sõnapidaja mees. Kui lubab, et aitab hädast välja, siis ka aitab. Ja aitab ta alati.

Andres mõjub laval usutavalt nii Mätta kui Masinguna, teksade ja töödejuhatajana, Antsu ja Andresena.

Kindlasti on Andres juba algkoolipäevail hunti, jänest või päkapikku mänginud, aga seda me tänases postituses päris kindlalt väita ei tea. Küll aga teame, et Andresele on rolle jagunud nii Jalgsema külateatris, Piibe Teatris kui ka Alburahva Teatris:

Ants - "Mehed ei nuta" (Järvamaa Külade Päev 2012)