Hirm sõi hinge seest

Või siis mitte. Kuidas kellelgi. :D

http://www.ugala.ee/index.php/repertuaar/lavastused/hirm-soob-hinge-seest-rainer-maria-fassbinder

"Küll te olete täna vaiksed?" imestas sohver.
"Ära taha, et ma rääkima hakkan," hoiatas Merike. Ei hakanud.

Jõudsime kõigi takistuste kiuste teatrisse lausa 5 minutit enne etenduse algust. Tooja teadis, et praegu on see Salme Kultuurikeskus, aga enne oli mingi nimeline. Pakkus välja valiku. Mare kontrollis. Tomp osutus õigeks.

Saali istudes selgus, et koha- ja seerianumbrite vahel valitseb väike ebakõla. Rea neljandal toolil istujat hoiatati, et nähtavasti tuleb tal oma kohta veel kolme teatrikülastajaga jagada. Õnneks nii ei läinud.

Paar inimest, kel kodutöö tegemata, otsisid kavast, kas etendus on ühe- või kahevaatuseline. Ei leidnud. Selgus, et info seisis liiga nähtavas kohas.

Irina jagas etenduse segamiseks komme, ühtlasi ostes ette- ja tagasiulatuvalt sõiduteenust. Küllike avastas liiga hilja, et tõsine etendus võib tähendada ohjeldamatut pisaratevoolu ja taskurätid on kuskil ta ratastega teatrikohvri põhjas.

Vaheajal tormas Merike sellise tuhinaga kohvikusse, et unustas mõned riideesemed tooli käsitoele. Ka Maarja kiirustas samas suunas. Küllap lootis burgerit. Teised nautisid Salme Kultuurikeskuse kahe korruse seinu kaunistavaid maale. Leiti, et lõpuks ometi näitus, kus tarka juttu kuulamata ning arvustusi lugemata saad ise pildile vaadates aru, mis seal kujutatud on. Küllikesel, kes loomapilte tavaliselt ei armasta, oli kohutavalt raske ilma hobusemaalita ära tulla.

Küll oli raske näituse kohta reklaam välja otsida! Eriti, kui nimed ka päris õigesti meelde ei jäänud. Maakohas oleks nii mahukast väljapanekust kõik kanalid hõisanud. :D
Rühmatööna saime hakkama:

http://www.tallinn.ee/pohja/marts-broshyyr.pdf

Väga näitusele ebatüüpiline pilt.

Teist vaatust vaatama läks Küllike üpris vastumeelselt. Tema meelest olekski võinud nii lõppeda. "Kust sa tead, millega lõpeb?"
"Aiman. Rivistuse ja kummardusega."

Selgus, et hirm oli ennatlik. Kuigi sai veelkord korralikult süle märjaks nutta, jõudsid kõik osalised õnnelikult lõpurivistusele. Ah, eks igaüks vaatas ja nägi nagunii miskitmoodi oma lugu.

"Minule meeldib ikkagi, kui iga osa mängib erinev inimene," porises Merike pettunult. "Olgu tal või üks lause!"
Jälle keegi, kes polnud kavaga tutvunud.
"Mulle meeldis selle baaridaami kostüüm," kiitis Mare. "Hea inimene oli ka sees."
Merike leidis, et liiga ilusad inimesed ei tohiks teatris töötada.
Nojah. Tekitavad komplekse.
"Kristian oli nii äge araablane. Kuigi sõnakehv. Ta hakkab aina rohkem meeldima."
"Miks Rait seekord kommikarbita jäi? Ah? Miks?" :D

Tagasitee kujunes sama vaikseks kui linnasõit. Ainult Merike  palus paaril korral aken avada või sulgeda, aga sedagi väga tasasel häälel ja viimases hädas.

Pilistveres maja vaatamas

Sõit sai aegsasti kavandatud. Vaid üks inimene seltskonnast kuulis oma õhtuplaanidest pool tundi enne minekut, aga pardale ronima jõudis õigeks ajaks. Lausa esimeste seas. ;)

Leppisime kokku kohad, kust rahvas peale korjatakse. Aire arvas algul, et jalutab suure tee äärde välja. Et siis näiteks kuhugi Kaalepi-Kihme vahele. :P
Maarja nõudis peatust kahe kivi vahel. Sai lubatud. Kui kolmandat kohaloleku märgiks pea kohal hoiab.

Igatahes õnnestus tekitada tavapärane kaos, kus pooled männikad saabusid rahvamaja juurde ja pooled (Maarja) jooksid Männil majade vahel ringi, otsides õiget kivi.

Aire saabus mingi meile arusaamatu autoga. Nojah. Merike tõstis tema masinal Lehtses tagaukse hingedelt maha. :P

Küllike teadis täpselt, et tulemas on ka Merike. Aire nii ei arvanud. Olevat pisut kauge tulla. Küllike oli valmis kas või treppi sõitma, peaasi, et sõber maha ei jääks. Trepp asuda Soomes. Hm? Seda, et Merike teisipäeval Soomest tuleb, Küllike teadis. Aga et ta sinna ka läheb, oli uudiseks.

Merikest meenutasime veelgi. Näiteks, kui Aire aknaga mängis. Endal polnud nuppegi!

Arutasime, kuhu veel oma tohutu repertuaariga esinema sõita. Ja kuidas saab bussiga kõige otsemat teed pidi Austraaliasse.

Igatsesime Erkot, kes meid oma "Nu, pogodi!" mänguga esimesel korral väga edukalt Pilistveresse juhatas.

Roosna-Alliku kandis kattis põldu valge luigevaip. Nokkisid midagi ja jalutasid Paide poole.
"Luiged lähvad, lumi taga," teadis juht. Kurb. Aga ega vanarahvatarkuse vastu saa.

Rakvere-Paide viida juures otsustasime minna Pärnusse. Randa. Nii ilus ilm ju. Kindlasti on vesi soe. Otsustasime minna Viljandi kaudu.

Pilistvere tee on HIRMUS hirmus. Mitu korda keeras end lihtsalt ringi ja hakkas vastu tulema. Isegi ilma rongideta (tuledes lautadest on aja jooksul vist tuledeta laudad saanud) oli jube. Ja rahvamaja ette on nutikad kultuuritöötajad kraavi kaevanud. Et publikut püüda.

Kui Küllike etenduspaika jõudis, oli uks juba suletud. Või siiski mitte? Selgus, et teatrihuvilisel pole piisavalt jõudu. Jälle üks uus avastus ja asi, mida enda juures arendada.

"Maja" algab "Trepikojast". Märkasime oma rõõmuks piletimüüja lauakese kõrval  kodust reklaami. :)

Pilt sai küll pärast etendust tehtud, aga sobib siia kõige paremini. :D

Leidsime saalist palju toredaid tuttavaid. Näiteks Ervini. :)
Kohe hakkas mõte jooksma, kuidas üksteist kasulikult ära kasutada.

Ka lavalt leidsime palju tuttavat. Korraks uitas mõte isegi aastasse 2010. :P

Meie Tiit mängis peaosa!

 

 

Albukad ei lasknud end segada tüki tõsidusest ja kihistasid. Eriti, kui lavale astus meisterluuraja Merle. :D

Anekene oli ilus ja andekas. Nagu alati. :) Meie hakkame end teda kiites juba kordama, tema on aga laval alati uus, värske ja huvitav. :D

Tuttavad olid kõik. Kes rohkem, kes vähem. Kui mõne puhul oskasime terve rea etendusi ette vuristada,

 

siis teise juures pidi paari inimese mälu värskendama.

 Et mäletad ju küll, Kaius!

Õnnitlema minnes oli natuke närv sees. Et kuulsused ju. Loogiline, et meie neid tunneme. Aga äkki nemad võõrastavad, kui kallistama tormame? :D

Suur tänu ja kiitus, kullakesed! Edukaid etendusi ja vägevat "Maja"!

Kogunegu või pooled, aga kogunegu korralikult!

 Keiteringi tellinud ekssünnipäevaline siseneb, taldrikud ettesirutatud käes, tõrjumaks võimalikke lööke. Nõud oleks pidanud juba ammu tagasi olema.
"Nelikümmend!" käratab Marek.
On ainult 2.
"Ah, ma pole matemaatikas kuigi tugev," lööb taldrikutooja käega  (sellega, milles taldrikuid pole)ja tuletab meelde, et tagasi taheti ainult valgeid ja kindlasti mitte rohelisi, mis tegi arvutamise lihtsaks.
"Pane siia!" osutab Marek istumiskohale oma kõrval.
"Selge. Ei taha naabriks."
"NAISED!"
"Paalun vabandust, et ma sind näpuga torkisin!" langeb Merike kaela lavastajale, kes naisperele möödunud tähtpäeva puhul õnne soovib.
"Sul jäi palju asju Lehtsest kirja panemata," süüdistab hädaldaja samas infojuhti. "SA OLID KOGU AEG VALES KOHAS!"
Küllike jõuab iitsatada, et proovitulek ei osutunud lihtsaks. Leitud ühele kingale sarnast otsides tuli kapist välja veel kaks täpselt samasugust (kõik parema jala omad!)
Edasi räägib Merike. Et kui ta lobisema kukub, tuleb käratada: "Ole vait! Sa ise käskisid nii öelda!"
Siis ta räägib veel. Ja veel. Ja veel. Keegi on endale üpris kummalise hüüdnime saanud.
"Annaks taevas, et Merike kunagi mulle hüüdnime ei pane!" palvetab infojuht.
"Sa ei seisa ju nii palju paigal!"
"Mis see siia puutub?" kergitab Leo kulmu.
"Teibime tooli külge kinni, saad nime ära panna," muigab Marek.
Merikesel on juba uued teemad.
Airele meenub mingil hetkel hea anekdoot.
"No räägi!" lubab Merike.
"Politseinikud peatavad..."
"Mul on muide üheksa tunnistajat, et ma suudan täiesti vait olla!"
"MERIKE! OLE VAIT! SA ISE KÄSKISID NII ÖELDA!"
Merike teibib endal suu kinni. Proovi alguseni, aga proov hakkab kohe pihta ka.
;)

Naistepäevapeol Aegviidus

Ammu pole nii palju tantsida saanud! :P

Mare, Merike, Maarja, Aire, Küllike, Age-Li, Maris...

...ja kõik kõik Alburahva Teatri endised ja tulevased naised, naispublik, naisfännid ja teatrimeeste naised!

IMELIST JA TÄHELEPANUROHKET PÄEVA TEILE!

Lehtses miniat ei mõnitatud

Üheksateistkümnes kord ema mehele panna.

 Oli üllatusmomente. Meile ja loodetavasti ka publikule. :D

Aire meik sai seekord jõulisem ja korrapäratum. Kaasnäitlejail hakkas poissmeheõhtuga kiire. :D
Lavastaja pidas väikese loengu: "Šampusekasti viiskümmend erinevat kõlavarjundit."

Suuresti tänu peaosalisele purustasime etenduse ajarekordi. Kusjuures kõike, mis ta öelda plaanis, ikka rääkida ei lastud. Kui nii edasi läheb, muutub lavastus kahevaatuseliseks. ;)

Ja nüüd kõik suusarajale ning jõusaali! Järgmine üritus on sportlik. 

Ups

Mõnikord lihtsalt ei ole sinu päev.

Aire unustas jälle rohtu võtta. Peaaegu.

Erko mütsiost oli ilmselgelt ebaõnnestunud.

Leo valis kaaslast ea, mitte iseloomu järgi. Maarja peaaegu suutis teeselda, et temas pole kurjusekübetki. :P

Merike ei valinud pikutamiseks just parimat kohta. :P

Küllike üritas sellest hullumajast väljuda. Selgus, et sein on kinni müüritud.