Kogunegu või pooled, aga kogunegu korralikult!

 Keiteringi tellinud ekssünnipäevaline siseneb, taldrikud ettesirutatud käes, tõrjumaks võimalikke lööke. Nõud oleks pidanud juba ammu tagasi olema.
"Nelikümmend!" käratab Marek.
On ainult 2.
"Ah, ma pole matemaatikas kuigi tugev," lööb taldrikutooja käega  (sellega, milles taldrikuid pole)ja tuletab meelde, et tagasi taheti ainult valgeid ja kindlasti mitte rohelisi, mis tegi arvutamise lihtsaks.
"Pane siia!" osutab Marek istumiskohale oma kõrval.
"Selge. Ei taha naabriks."
"NAISED!"
"Paalun vabandust, et ma sind näpuga torkisin!" langeb Merike kaela lavastajale, kes naisperele möödunud tähtpäeva puhul õnne soovib.
"Sul jäi palju asju Lehtsest kirja panemata," süüdistab hädaldaja samas infojuhti. "SA OLID KOGU AEG VALES KOHAS!"
Küllike jõuab iitsatada, et proovitulek ei osutunud lihtsaks. Leitud ühele kingale sarnast otsides tuli kapist välja veel kaks täpselt samasugust (kõik parema jala omad!)
Edasi räägib Merike. Et kui ta lobisema kukub, tuleb käratada: "Ole vait! Sa ise käskisid nii öelda!"
Siis ta räägib veel. Ja veel. Ja veel. Keegi on endale üpris kummalise hüüdnime saanud.
"Annaks taevas, et Merike kunagi mulle hüüdnime ei pane!" palvetab infojuht.
"Sa ei seisa ju nii palju paigal!"
"Mis see siia puutub?" kergitab Leo kulmu.
"Teibime tooli külge kinni, saad nime ära panna," muigab Marek.
Merikesel on juba uued teemad.
Airele meenub mingil hetkel hea anekdoot.
"No räägi!" lubab Merike.
"Politseinikud peatavad..."
"Mul on muide üheksa tunnistajat, et ma suudan täiesti vait olla!"
"MERIKE! OLE VAIT! SA ISE KÄSKISID NII ÖELDA!"
Merike teibib endal suu kinni. Proovi alguseni, aga proov hakkab kohe pihta ka.
;)