20 veebruar 2013

Albu veeteater

Käisime oma kinki nautimas. Rakveres. Aqvas.

"Kas üheksa on perepiletiks palju?" katsetas Tiit. Et ehk veab veelgi.
"Kui vanad lapsed on?"
No eks neid ole meil igas vanuses. Ah et kaasasolevad? No Maarja näiteks oli alaealine alles mõned aastad tagasi. ;)

Et miks keskusekülastusest pilte pole?

Aga pane silmad kinni. Kujutle end mugavasse lamamistooli, pilk kirikutagusel tohutusuure hõbedase pöörleva silindrina mõjuval lumesajul. On ilus pilt?
On.
Vaata seda!
Mis komme on piiluda, kuidas teised inimesed basseinides mulistavad ja saunast sauna liduvad! Pealegi pole aurusaunas nagunii midagi näha. Ja aurusaunast sai meie lemmik. Sellest aroomi omast.
Teistes käisime ka. Isegi leilisaunas 85+, kuigi vanusest jäi kõigil puudu.

Koduteel jõime šampust, sõime Taime (osutus ananassiks) ja jõulisemad käisid vahepeal õues bussi nügimas.

"Millal me jälle läheme?" usutles Maarja. Õhinal.
Tšilllllllllll.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar