Sääskülas. Suure laulu ja streikiva karuga

"Ääää..." hädaldab (viimasel ajal töödest kõrvaleviiliv) infojuht. "Pilti! Tehke pilti! Blogi jaoks."  

Erko siis teeb. Ühe. Leost.

 Teise teeb Küllike. Kohe näha, et teine. Juba kaks inimest peal.

"Kust väljume?"
Võimalusi on mitmeid.
Õuest.
Lakast.
Kapist.
Kile alt.
Selgub, et viimane kohe sugugi ei sobi. Merike ei suuda nii madalalt laulda.

Prognoositakse tohutut publikut, sest saali on ritta seatud lausa neli tooli (jutt ei käi esinejate taburettidest.)
Aire nuriseb kostüümi üle.
"Ongi hea. Miks Sina üksi peaks ilus olema," kahjurõõmutseb Küllike.
"Olen selle nimel pingutanud ka!" märgib Merike rahulolevalt.
"Ma ei räägi sinust!"
"Muidugi! Kui räägitakse ILUST, siis mõeldakse ikka Airet," toriseb pettuja.

Tahaks näha, mis teisel pool uksekatet toimub, aga ei näe.
Küljepragu reedaks ja ülevalt on liiga kinni.
"Aire, ma hoian sind jalgadest, vaata alt!" soovitab Küllike. Aire on kohe nõus. Selgub, et isegi appitõtanud Merikese jõust jääb väheks: Aire sajab näoga põrandasse, jäädes enne veel noor-Sääskülale piilumisega vahele.
Õnneks tõelise daami nägu ei riku isegi betoon.

Mare pabistab. Kuidas alguse ja lõpuga saab. Kuidas laulda, kui sõnu ei tea.
Isegi Erkol hakkab süda tuksuma.

Otsustame minna õue kaudu. Seni, kuni Arlet kõnet peab. Otsustame veel mitu korda, sest kõne osutub pikaks. Vahepeal mõned korrad isegi peaaegu juba läheme.

Rahvast on murdu. Päriselt ka. Kuigi Tiit püüab (metsast, kus midagi ei toimu) arvamust avaldada, et sinna majja ei mahugi palju. MAHUB KÜLL!

Etendus... võiks öelda... isegi õnnestub. Suuresti tänu Erkole, kes on teksti värskelt lugenud ja aitab teised ka järje peale.

"Üksi on ikka paha mängida," kurdab hiljem Mare. Parmupillist kõneleb. "Pärast pole midagi, aga alati esimese loo ajal tõmban vastu hambaid."

"Mis mulle küll sisse läks, et karu rollist keeldusin?" ei jõua Merike ära imestada. "Konkreetselt. Mina? Mismõttes?!"

Valmistume lahkuma.

Aire saadab autoni.

Aga grupikas! Koos lavastajaga.
Tagasi!
Leiame lavastaja, aparaadi ja viimaks ka fotograafi. Pilt kenasti tehtud,

takerdub Aire mingisse suurde nööripuntrasse ja jääb abitult siplema.

Kui välja pole aidatud, sipleb siiamaani. ;)