Juubelit otsustati tähistada Härma külaplatsil.
Ehkki kõigil tekkis oma nägemus, kus plats asuda võiks (Tiidul näiteks olid segi läinud nimekõlalt sarnased kohad Pikavere ja Rooküla), jõudsime suuremate viperusteta esinemispaika. See läks, tõsi kõll, meelest, et Erko, kes oma transpordiga saabus, evib oluliselt vähem juhatavat informatsiooni. Aga ta tuli meile kohe meelde, kui märkasime tuttavat autot mööda lendamas.
Maarja ähvardab juba pikemat aega ise bussijuhikursustele minna.
"Kas see on käsipidur?" üritab ta sõiduki ehitusest aimu saada, aga Enno arvab, et enne koolitust ei maksaks liiga palju uurida, see tekitaks koolitajas alaväärsuskompleksi.
"Kallutamisnupp," ei suuda ta tütarlast siiski teadmatusse jätta.
"Merike, sul on püksid pahempidi jalas," tögab Leo. "Siin on mingi pruun triip!"
Merike ajab triibu Maiu tegelaskuju aelemiste kaela.
Ilm on imeline. Seda kuni etenduse alguseni.
Siis algab äike.
Keegi leiab rahva hulgast tuttava näo. Aare! Käime teda bussi tagant kordamööda piilumas.
Pisut aega publikul liguneda laskev Tiit kuulutab välja mängupausi. Lühikese arupidamise järel otsustatakse publik laulukaare alla vihmavarju tõsta. Kiirkorras paigutatakse lava pisut ümber. Publik on toetav ja usaldab puudu jääva mõistmisel oma kujutlusvõimet. Kas meil ka selline asi on? Aire igatahes marsib otsustavalt oma saatjaskonnaga uksest, mille ees Küllike ja Merike ootavad, otsustavalt mööda. Avastades, et seal nurgas seisab nüüd aken, ilmub ta näole kerge üllatus.
Pea katkestusest veidi sassis, ei oska Küllike lavapartneri veidrat käitumist bussi varjus sõnadesse panna. Alles siis, kui Merike täies hiilguses lavale tormab, näeb ja sosistab ta: "Merike! Sul on valed riided seljas." Mitte, et kellegi teise omad või mujalt etendusest, aga nendeni on nii kahe pildi jagu aega. Siis avastatakse, et Erko on end ka liiga vara lahti koorinud, aga õnneks tema publiku ette jõudmist läheb korda takistada.
Maarja satub kuidagi sageli lavale.
Mõni dialoog erineb pisut harjumuspärasest:
"Võib-olla ma ei tahtnudki! (mehele minna)"
"Sügelesid niisama?"
Küllike piilub aknast sisse ja ütleb oma tavapärase "Ei paista sealt kedagi." Valdavalt ongi nii olnud, aga täna vaatab aknast vastu üle viiekümne silmapaari. :D
Publik on leebe ja andestav. Järgmiseks etenduseks lubatakse ilma paremini valida. Otsustame, et talv sobiks. Lumi langeb pehmelt ja ilma välguta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar