Saime teada, et seal saab
- kiikuda (Küllike ei tee seda enam KU-NA-GI),
- lõuga tõmmata ja palki tõsta,
- südamekesega maja ees ostujärjekorras seista,
- pirukaid (all vasakus nurgas),
- süstaga sõita jne jne.
Otsustasime luua lisaks Pokumaale, Lottemaale, Vembu-Tembumaale ka Kolmepõrsakesemaa. Kui oleme vajaliku taristuga krundi leidnud, läheb ehitamiseks. Põrsaid pole vaja ka kaugelt otsida.
Maalisime Enno bussi rõõmsamaks. Kohe hästi rõõmsaks.
Jüri Homenja (Leo peas)
jagas meile hulga kauneid tiitleid.
Ah jaa! Etenduse andsime ka. Leo sõnul täitsa õnnestunult.
Lavastaja leidis küll etenduse eel, et me ei tegele piisavalt näidendile keskendumisega, aga kui kõrvale jätta asjaolud, et Küllike hetk enne algust avastas kotist koorimata kartulid, Merike pidevalt uuris, mis nüüd esitamisele tuleb ja Aire keset mängu müdinal bussi midagi (voodipesu?) otsima tormas, oli kõik suurepärane. Merikesel on ehk liiga palju kunstlilli siginenud, mida pähe toppida. Meid teisi ei märka niimoodi keegi.
Maja meeldis meile. Ja telgid. Ja terrass. Veel meeldis meile väga laud. Kui Enno nimetas neid
oksakohtadeks ja käskis okste vanused välja uurida,
siis niisugused ringid
olid ilmselgelt naelapead. Jäi vaid kokku lugeda, mitu aastat tagasi nad puu sisse löödi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar