Kohe näha, et kolmapäeval

See, et proov määratakse täiesti tavapäratule ajale, tekitab inimestes segadust.
Nii, et mõni saabub sünnipäevalilledega. Maarjale.

Noh. Ega novembrini enam palju pole jäänud.

Kuna ees ootab palju kirjatööd, on Küllike kaasa haaranud kogu oma kirjutusvahendite tagavara. Ka sõbranna toodud hinnalise Tallinki-pastaka. Maarja põrnitseb pastaka ülaossa jäävat laeva ning kilukarbivaadet, kinnitab, et tal ei ole palavikku ja ometi püüab temperatuuri alla taguda.
SEE EI OLE KRAADIKLAAS!

Pärast kodus selgubki, et laev on tugevasti kursist kaldunud, Oleviste kiriku torn on viltu ja majakavahi parem silm sinine.

Kirjatöö tekitab elevust. Laseme fantaasial lennata.
Lendabki. Päris ära. Eks püüa tuult väljal! ;)

Otsustame, et kuu aja pärast on Maarjal endiselt vähe kirjasõpru, aga tohutus koguses kirju. Muhv. Nõudmiseni. :D

Natuke tuleb juttu ka uuest repertuaarist.
Maarja veenab, et karke on lihtsam joonistada kui ratastooli, mispeale Aire on valmis proua näitekunstiteadlast kuulama tundide kaupa.
Tiit pole eriti entusiastlik uskuma, et leiame kuskilt piisava koguse toole, mis ülevaatusest läbi pole saanud.

Otsustame, et üht tähtsat tegelast peab mängima mees, sest tal on naisterahva jaoks liiga palju teksti.

Küllike nõuab telefonidega maisipuhitamise eksperimenti. Seda, mida fb-s jagati.

 Selgub, et see on puhas sohk ja kokkumäng! Keedupott on ikka kõige kindlam variant.