Juhtus nii, et Maarja tuli noori sugulasi saatma (näost näha, et sama haru),
Merike tuli Küllikest bussi peale panema... aga juttu jätkus kauemaks ja nii avastasime end üllatuslikult Aegviidust.
Paanikas ei teadnud, kuhu joosta ja jooksime kogemata rongi.
Turvakaamera piltidelt võib näha, et jõudsime pealinna välja.
Küllike üritas kohalikega vestlusse laskuda, aga selgus, et sellest linnaosast on kohalikke võimatu leida. Kõnetatud turistiga siiski võõristust ega keelebarjääri ei tekkinud. Rahustas, et praegusel aastaajal ja kui parajasti mingit üritust ei juhtu olema, on siin üpris inimtühjad ja rahulikud tänavad. Kui küsisime, millega võiks seni aega sisustada, kuni järgmine rong tagasi viib, soovitas kinno minna.
Merikest vedas nähtamatu jõud rohelise reklaamiga ukse poole, kuigi meil polnud õrna aimugi, mis seal taga võiks asuda. Kino justkui mitte. Õnneks seisis enne teel üks poolenisti toruks väänatud märk, mis harrastusnäitlejatari trajektoori mõjutas.
Meeltesegaduses dramaturg sattus liikluskeerisesse, Maarja ostis sugulaste hulgas populaarseks saanud stiilis peakatte ning käis apteegist tina, räni vms keemiliste elementide tabeli esindajat hankimas. Märkamatult sattusime kinno.
Maarja tellis endale prae,
leidsime sobiva saali ja seanss võis alata.
"Meie taga istub üks näitleja," teatas meie valjuhäälseim kaaslane. "Ma praegu nime ei ütle!" (Õige ka, las rahvakunstnik tunneb end ebamugavalt seansi lõpuni.) :P
Film meile meeldis. Küllike natuke nurises, et selles vanuses meestel ei tohiks ikka veel niisuguseid muresid olla, aga mine tea. Pealekasvav põlvkond ei pruugi olla nii terve ja täiuslik, kui meie toona. :P
Väljudes avastasime: neid maju tulles polnud! Tegime igaks juhuks natuke pilte, et saaksime politseisse pöördudes näidata, kus oleme ekselnud ja kuhu igatseme jõuda.
Õnneks selgus, et käime kogu aeg ümber ühe ja sama hoone.
Kerisime fotokas linti tagasi ja leidsime hõlpsasti kodutee.
Nüüd jäi veel üks mure. Kuidas Aegviidust koju tagasi saada?
Ei tulnud kaua mõelda. Selleks, et neid ära kasutada, on loodud sõbrad. Me nime ei hakka nimetama ega nägu avaldama (tegelikult unustasime kohtudes ja jällenägemisrõõmus grupipilti teha),
aga vihjeks võib öelda, et talle hirmsasti meeldib "Vana Tallinn". :D
"Kust te siis niimoodi tulete?" tundis sõber huvi.
"Klassikokkutulekult!"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar