1944 Kupul

30 minutit asjade pakkimist ja omast arust juba kõik vajalik bussi tassitud, kui igale ühele hakkab meenuma, et selles etendus oli kindlasti veel vaja ukselinki, kohvrit, pliiti, pintslit....
Aire ei suuda imestada, kuidas me eelnevad 60 etendust hakkama oleme saanud.

Sõit kulgeb üsna vaikselt, võib-olla isegi murelikult. Esiteks on Erko karantiini pandud ning ligipääs bussile on täiesti välistatud. See omakorda tähendab, et pole kedagi, kes laulaks. Pole kedagi, kes TomTomiga oskaks suhelda. Tagajärgi ei pea üldse kaua ootama...
Mõned hoovid külastatud (iga korralik reis sisaldab vaatamisväärsustega tutvumist!) jõuame õigesse kohta. 3 tarka saadetakse maad uurima ja lava paika sättima, aga nad ei saa sellega päris hästi hakkama. Saabuvad järgmised targad- Küllike ja Maarja, näitavad kiirelt, kuhu lava sättida ja kaovad seinu imetlema.

Kui nurga tagant kostüümiladu avastatakse, on mõni väga õnnelik oma jõusaali külastuste üle. Kui peaks juhtuma, et läheb sunniviisiliseks jagamiseks ja pikkus sätitakse lastevormile sobivaks, saab oma biitsepsi appi võtta.

Erko muutub järjest põduramaks. Pakume, et võime rüü talle tuliseks ajada. Siis ehk annab ka natuke venima.

Mõtlemisainet terveks nädalavahetuseks- kas vana aja lehma ja roti ainuke erinevus oligi see, et üks annab piima, teine mitte?!

 Peremees annab väikese ülevaate majast.

Otsustasime, et kui peaks siit kostüümi valima, võtaks selle. Selgus, et kõige rariteetsem ja naistele sobivaim.

 "Ma tean, ma tean, kuidas seda etenduses rekvisiidina kasutada! Erko võib ju öelda, et ta vannituba remontides leidis selle seinast!"

Ruudumaffia a ka 3 tarka üritavad uhkeldada oma ühtse vormiga ja nõuavad pilti. Maarja pole olukorraga rahul ja keeldub kategooriliselt nende grupipildist kui ka ülejäänud õhtu jäädvustamisest. Erko siiski allub provokatsioonidele. Aga kuna ta on endiselt karantiinis, jääb ülejäänud õhtu ikkagi pildistamata.

Maiu üritab lava taga järjekordselt paanikat tekitada.

Maarja tunnetab 10 meetri kauguselt, et keegi on ruumis keemia õpiku avanud. Oleks kõik õpilased nii usinad, et veedavad oma iga vaba hetke reaktsioonivõrrandeid lahendades.

Viktoriinis oleme pettunud. Kui toa teises otsas hõisatakse järjekindlalt "abordikaabits" seni, kui see tulebki ja saadakse punkt õige vastuse eest, siis meie hüütud "lokitangid" punkti ei too, kuigi ilmselgelt olid vähemalt pooled näidatud esemetest lokitangid.

Õhtu (õigemini juba öö) arenedes tekib trupil kiusatus koju minna. Homme on ka etendus ja Erko pole ainus, kellel käpad valutavad ja saba nagu polekski. Paraku keeldub Leo kategooriliselt igasugusest kojusõidust enne, kui torti pakutakse. Pronokkimise käigus toimub Küllikese ja Aire laupkokkupõrge kahe kannatanuga.

Bussijuht mainib, et etenduses leidus ohtralt seiku, millest tekstiraamat vaikib. Meenutab näiteks vändaga eskalaatorit.

Majaperemees tutvustab asju.

Räägib kuulsatest külalistest. Nt Arlet Palmiste olevat mõned korrad käinud. Kas meie teame, kus see mees töötab? Suht meie kandi mees ju?
Hee. He-he-hee. Kas me tunneme Arletit? Üht-teist äkki mõtleks isegi välja... :D

Bänd satub sümpaatne (nagu paraku enamasti). :) Leo taasavastab sealt kunagise töökaaslase (kah allilmategelane?), Maarja - andunud keemiku...

Uni hakkab peale tulema. Palav ahi selja taga, tugev ületoitumus ja mõnus muusika... Topime viinamarjaraokesi silmalaugude vahele ja vaatame anuvalt Leo otsa. Ei. Tema tordita ei lahku!

Viimaks õnnestub meil ta jõumeetodit kasutades pingi küljest püsti rebida. Kiirematel on juba joped seljas, aga siis... tuuakse tort. :) :) :)

Tagasitee kulgeb vaikuses. Eranditult kõik magavad. Küllap ka juht.

Merike tuiskab rahvamaja uksi avama. Kell on sealmaal, et tränitassijatel suht savi, mis kellelegi majjaviimiseks kaenlasse satub. Aire näiteks arvab, et 5 sirmi kaenlas on täitsa okei.