Autosid on õnneks märkimisväärselt vähem. Eile tervitas meid viimastel kilomeetritel katkematu töölt koju saabujate voor. Nüüd süstivad mööda tee-ehituse masinad, neid on palju, aga kaugeltki mitte nii palju.
Seekord rõõmustavad silma jänesed. Freddy neid õnneks nägema ei ulatu, muidu oleks põllul neli kepslejat.
Lubab leitsakut. Hea põhjus minna tagasi Kõue (Triigi) mõisaparki kohvile. Eilne väsimus ei lasknud maja seestpoolt uurida, teeme seda täna.
Merike avastab pearätilt mõned augud ja pruunikad plekid.
Veri?
"Ma arvan, et rooste."
"See on neist kruvidest, mis välja tulevad," usub Hanna ja räägib õpetliku loo sellest, kuidas olla veepargis hoolas. Muidu võib juhtuda, et sinu järel laskub torust paarisajakilone mees, kes su jalalaba betoonpõrandasse surub ning sul tuleb Lätist koju sõita ohtrate luumurdudega ning vaimse tervise säilitamiseks aeg-ajalt vet-punktides valu vaigistavaid süste anumas käia.
Merike uurib kaarti.
"Aa! Matkarada on niimoodi märgitud! Ma vaatasin, et kaherealine asfalttee."
Võib segadusse ajada küll.
"Mis veega teeme?" nuputab Hanna. "Kuidagi ogar tundub nii kaugele tassida."
Kuna raja ainus kauplus oli Ardus, Küllike tankis juba sugulaste juures treeningu mõttes oma anumad täis, ei näe tema probleemis mingit probleemi.
"Võtate siit ja võite selle ju alati maha valada, kui tee ääres kaevu näete."
Ilm hautab.
Aru me ei saa, miks peab matkatee kulgema kümneid kilomeetreid mööda asfalti. Oleks siis sile.
Kellelgi meist on nimelt käpad.
Vaatamisväärsusi on palju. Peamiselt uba ja nisu.
Kõue Rahva Maja taga teeme võileivapeatuse. Justkui vara veel, aga raske ennustada, kus järgmine sobiv istumiskoht võiks asuda.
Enne Virlat marsib meist mööda musta habemega laigulises vormis mees. Marsib mööda nagu vastutulijaist. Vaatab Küllikese poole, naeratab laialt ja astub edasi. Varsti on ta juba kaugusse kadunud.
"Siin on külaplats."
"Lauluväljak. Üks laulab, kaks kuulavad."
Tegelikult näib, et siin on bussi lõpp-peatus ja ooteplats.
Veel natuke ja puude tagant kerkib kaks "laudanaiste maja". Üsna sellised, nagu Küllikesel.
Aga elanikel pole omavahel kõige paremat läbisaamist. Igal perel oma istumisala.
Suunaviitade ja vahemaamärgiste puudumise kompenseerib suurepärane putukavalik. Kelle esindaja iganes maha lööd, selle suguvõsa on hetke pärast matustel.
"Mulle hakkab su tants aina rohkem meeldima!"
"Ega kotirihm väga kõri pitsita?" muretseb Merike Küllikese kandamit kohendades.
"Ei. Pudel on vahel."
1,5 l plastpudel toetab õrnalt matkaja lõuga, et see väsimusest väga ripakile ei vajuks.
Tasapisi tee aheneb ja asustus hõreneb. Tekib juba tõsisem veemure. Seda enam, et ka homne päev ei tõota kaevurohkust.
Kui kaart viimaseid majaruudukesi näitab, lähevad Merike ja Hanna vett küsima.
Pererahvast ei leia. Kaevu ei leia. Mingist tünnist pannakse pihta 3l eluvett.
Elu on selles kohe kindlasti.
Tükk maad edasi leiame kaevu, aga pole kindel, et selle vesi parem on. Pigem vastupidi.
Õnneks mingil hetkel avastame veel ühe elanikega maja ja saame sealt kvaliteetse joogivaru.
On mustikaid, on maasikaid. Palju. Aga söömiseks peaks kummardama ja sellest asendist ei saaks meid enam ka sõprade abiga uuesti liikuma.
"Anna, ma tassin vahepeal su veepudelit käes!" pakub Hanna Küllikesele.
"Mul pole raske. Merikesel on kolm pooleteistliitrist."
"Jõhker naine. Temalt ma ei julge võtta."
"Eks ju. Pärast tassib karistuseks sind ennast ka turjal mingi maa."
Lõpuks ometi lõkkekoht!
Meist ammu möödunud habemik puhkab veel jalgu. Vene noormees on tulnud Narvast ja eelmisel päeval läbinud 65 (???) km. Kohe tõusebki jälle, et õhtuks Lelle jõuda.
Lelle??? Meie ei liigu siit sammugi.
Et hoida seda liha, mis veel sääskedest-parmudest laiali kandmata, püstitame kiiresti telgid.
"Pidin ma alles veider välja nägema, et võõra inimese teel niimoodi naerma ajasin."
"Ta ütles, et vaatas koera ja mõtles : "Vaesed naised! Mis te siis teete, kui ta teil ära väsib?""on Hannal vestlusest meeles.
Meie koer ja väsib?! Haa!Kuigi kell alles viis, veedame ülejäänud osa õhtust suuresti telgis. Sääsed laulavad seina taga. Niimoodi tundub see täitsa tore muusika.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar