14. august - Erkokallistamispäev

Tänase proovi päevakorras oli 2 põhipunkti:
1) tuletada meelde tekst,
2) leida üles ammumöödunud sünnipäev.

Avastasime, et Erko on päris kuulus. Tema näopildiga tooteid on kaubandusvõrgust üsna lihtne leida. Väike valik:

Talle kinki leida oli ka väga lihtne. Kui ikka inimest aastaid tunned ja tema hobisid tead.

Meil on pikk mälu. Ei maksa lootagi, et annab kõrvale viilida.

Õhtu möödus üldiselt sundimatus ja sõbralikus meeleolus. Maarjat mingi aeg ajas räigelt närvi, et kaaslastel puudub igasugune söömiskultuur ja kiputakse tema taldrikult toituma.

Aire (Maarja ja Merike ka tegelikult) on söönud arbuusi rummiga. Polevat olnud paha. Olevat olnud suisa vastik.

Teatrijuht tegi dramaturgile koolituspakkumise. Esitas ka väikese etüüdi prognoositavast järelkajast:
"Ma käisin nii ägedal koolitusel, see oli nii lahedas kohas, te ei kujuta ette, kes mu kõrval istus! Vägev! Nii nunnu..."
"Millest seal koolitusel räägiti?"
"Seda ma ei mäleta. Aga see oli niiiiii äge!"

Maarja pakkis laupäevaks reisikraami.
"Konserve ei võta. Neid nagunii keegi ei söö."
"Miks sa seda arvad?" piuksatas Leo lootusrikkalt.
"Sest neid ei söö keegi!"
Noh, me teame, kuhu need virnastati. Alati võib vaikselt, kui Maarja ei märka...

Andres paistis vaikne ja tõsine. Nojah, mis sa siin ikka rõõmustad. Pakutud rolliga just au ja loorbereid ei kogu. Kui veab, ulatab keegi paiselehe.

Tiit avastas tekstiraamatust sõna "tegevusjuhis". Oleme me seda enne ka kunagi kuulnud? 😉

"Vahel tekib küll tunne, et kas me oleme seda enne ka mänginud," ohkab Merike.
Arvutused ja kroonika kinnitavad, et oleme. Viimati 4 kuud tagasi.

PALJU ÕNNE, ERKO! Ole ikka sama vaimukas, andekas, abivalmis ja südamlik!
Hurraaa! 🎇🎈🎉🎡🎶