Kuhjavere 6/14

Ega pealkiri päris täpset suhet näita. Neljateistkümnest festivalikorrast olime esinemas käinud neljal aastal + 1 kohvikupäevaga asendatud kord mullu.
2012
2013
2014
2015
2017
Tänavu siis viies kord sealsel laval käia. Seekord Sangadega.

Pakkisime harjumusest koormasse hunniku sirme. Igaks juhuks. Hea sirm ei tee kellelegi kurja, kuigi seda konkreetse lavastuse tarbeks kasutada pole tarvis. Samas kui äkki hakatakse  näiteks lavakujunduse eest preemiaid jagama, siis meil oleks olnud bussi pakiruumist üht-teist ette näidata. Õnneks oli sõiduk väiksemapoolne ja mööbel kaasa ei mahtunud.

Püüdsime bussis võimalikult vaikselt rääkida. Leo pidas ju eelmisel päeval sünnipäeva. Kuna stardiaeg lepiti kokku laupäeva jaoks jube varane, siis valdavalt nukkusime. Erko tegi seda eriti huvitavalt, ühe jalaga elegantselt auhinnamoosipurgikotti püsti hoides.

Juba kaugelt nägime: tuttav parkijaonu! Tema tundis meid kah ära.

Tormasime pererahvast kallistama. Järgmiseks otsisime üles saarlased. Nad on vahepeal paljunenud!

Tutvustasime Andresele festivalipaika ja võimalusi. Tema polnud siin varem käinud.
Ühel hetkel ilmus publikutelgi juurde Tiit, kes saabus oma transpordiga, et pärast esinemist kellegi sünnipäevale appi minna.

Kuidas ta sisse sai? Läbi võsa hiilides? Käepael oli ju meie käes. 😁

Lubasime bussil aja maha võtta. Las puhkab.

Merike säras, kui "Viljandi Marek" tervitama tuli.
"Ta ütles mulle LEMMIKNAINE! Ma saan aru küll, et viisakusest, aga enesetunde tegi nii heaks!" 😊

Enne meie starti ilmus lava taha kohtuma ja kingitust tooma perearst Ülle. Meile endine, aga saime aru, et Romeole praegune. 💉
Ei osanud sellist kohtumist üldse oodata. Vastukingiks püüdsime näidata, et oleme terved kui purikad. Hea arstitöö tulemus!
Üllest kujunes meie üks häälekaim kaasaelaja. 🙋

 

Etenduse ajal jätkus elevust nii lava ette, taha, kui ka lavale. Selle eest hoolitses suures osas Merike. Jäime tulemusega rahule. 😂😂😂

Küllikesel oli võimalus veel üht oma lapsukest kohata

 ja sai tasuks abivahendid uuteks töödeks.

Kiidame toidutelgi tüdrukuid! Kuna ilm oli etenduse pekitüki jaoks hävitavalt palav, nõustusid piigad rekvisiidi meile ära praadima. Erko pealekäimisel. Kaks kärbest ühe hoobiga: pekk päästetud ja kõht täis (ja kommikott ka tühjem).

Me saime Helje endale! Mis sest, et ainult üheks õhtuks.

Pärast viimast etendust pakkisime kingitused ja kiituskirjad ning vahetasime need endi omade vastu.

Leol õnnestus saada kõrvalosatäitja auhind peategelase kujutamise eest. 😜

Pimeduse saabudes kanti lauale arbuus. Nii hilja seepärast,

• et vahepeal läks meelest ära, 
• et Merike oli ka hunniku stritsleid teinud ja 
• et me ei näeks, mitu herilast selles kroolima hakkab.

Küllike üritas ühe herilase uppumissurmast päästa ja võttis tolle endale sülle istuma. Ütleme nii, et heategu ei jäänud karistamata. 🐝

Andres viis läbi astronoomia lühikursuse. 🌟

Simmani jooksul lahendas Maarja ära peaaegu kõik bussijuhi ristsõnad ja alles viimase loo ajal avastas, et nüüd on aeg tantsupõrandale söösta.
Seejärel piinas õel kepsutajapaar Küllikest Tsirkusega.

 Tõestus juhuks, kui keegi tahab veel öelda, et mõni genereerib liiga palju hAlbu mõtteid :D

Õnneks sai bussil puhkus läbi.

Kodutee oli taas nii vaikne, nii vaikne. Me vist isegi tukastasime. 😎