Järgmisel päeval jätkus töö täie rangusega.
Valus oli, aga kannatasime ära.
Merike küll paaril korral peaaegu loobus ja üritas koju sõita, aga õnneks bussi ei tulnud.
Ka Küllike püüdis korra minema joosta, aga viimasel hetkel meenus, et ta on oma kodus.
Raske füüsiline töö väsitas lavastaja täitsa ära.
Põgusa uinaku järel proovis ta tõhusamaid meetodeid.
Kuna Küllike ju inimese jutust aru ei saa, leiti talle abiõpetaja.
Selline vahettegemine tekitas Merikeses trotsi.
"Miks Küllike saab leebema õpetaja ja võib kogu aeg lavalt ära minna, pilte tegema? Tema pole täna veel peaaegu kordagi hammustada saanud!"
Lumehelbekestest tüdinenud, otsis lavastaja võimalusi, et mõlemad staaritsejad tekstist välja kärpida, aga see oleks läinud liiga töömahukaks.
Jõuti kokkuleppele, et kui primadonnad võtavad end täna kokku ja mängivad nii, nagu nõutakse, sõidab lavastaja varahommikul ära.
"Noh, oskate küll, kui tahate!" jäi lavastaja lõpuks üpris rahule.
Merike heldis rutem ja käis oma käitumise pärast vabandust palumas. Küllikesega tuli abiõpetajal enne tõsiselt vestelda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar