Üldiselt dramaturg hiiri ei karda, aga sõbra ärevus nakkas.
"Hiir ei pääseks siia laua peale!" kinnitas ta mitte just kõige kindlamal toonil.
"Isegi mina saan aru, mis see on!" hädaldas Maarja ja osutas mustale prügile kõlaril.
Siis me leidsime ühe isendi, kes võib-olla ei teinud enam lõksutraadiga trenni, aga võib-olla ka lihtsalt puhkas.
Siis me tahtsime, et keegi selle tegelase õue toimetaks.
Ja just siis, kui juba peaaegu saabus usk, et see on maailma viimane hiir, jalutas üks õhuakrobaat südamerahus mööda elektrijuhet meie suunas.
"MA EI TAHA SIIN ENAM OLLA," mõtles üks ja ütles teine ning too ütleja sööstis sekundi murdosa jooksul kaugele parki.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar