Peaaegu oleks ära jäänud e. Vaene Leo!

19. jaanuar külvas proovipäevale tõkkeid. Kellel oli peres mure-, kellel rõõmupäev. Kes lihtsalt otsustas, et jaanuari keskpaik on igati õige aeg akende pesemiseks (no kui nad suitsu väljaajamiseks nagunii pärani seisavad) ja ei tahtnud tööd pooleli jätta.

Viimase tõuke andis otsuse langetamisel Leo, kes uuris, kas teda on täna ikka ilmtingimata tarvis ja kes teadis, et lavastajast pole seekord tulijat.
Infojuht, kes bussipeatusesse minekuks ettevalmistused oli lõpetanud, tõi lumehange kustuma viidud poolpõlenud halud ahjudesse tagasi ja lubas trupil koju jääda.

Leol tegelikult ikkagi paluti minna. Et tema elab kõige lähemal. Et mingu näidaku ennast. Et inimesed ei arvaks: proov jäi ära.

"Kuidas ma sisse saan? Mul pole ju võtit!" puikles Leo, aga soovitasime niisama välisukse ette jälgi teha ja teateid jätta.

20.07 tekkis sõnumitesse kohutav pilt. Selline:

Mis võis tähendada ainult üht: keegi on tunginud meie valdustesse ja hävitab näiteka magusavarusid.
"Saatuse vastu ei saa!" "Traditsioone ei tohi murda!" kõlasid nende loosungid.

"Tutvume kommide kirju siseeluga!" narritati. "Otsas!"

Vaene Leo! Ta poleks pidanud minekusoovitust naljana võtma!
Ärme talle seda postitust näitame, eks! Ta nii väga armastab magusat. :)