Pidulik osa oli põgus, kuigi tähtpäevaline tõi kaasa piraka "Aleksandrikoogi". Tooraine ise oli poes pakendiga näkku karanud. Ei. Selga.
"Olin küll juures, aga eriti ei mäleta," vabandas ristküsitletu (et kuidas kulges, kas oli valus jne). Ainult kiilaspea meenus, aga see oli tänaseks sügaval juuste all peidus.
Et eelkõige sai teatri pärast kogunetud, polemiseerisime pikalt lavakunsti teemadel. Tsiteeriti Stanislavskit.
Kiideti Viljarit. See on mees, kes hoiab Alburahva Teatri lippu kõrgel! Mees, kes patseeris riigifestivalil ringi meie teatri reklaamkuues, sokutas end võimaluse korral grupipiltidele ja (ehkki me justnagu festivalil ei osalenud) tõstis Alburahva Teatri varjatud kujul teiste austatavate ja kiidetavate ritta EHL-i pealehel.
(Vt uudiste rubriigist "Parimad harrastusteatrid selgusid 24. jaanuaril 2016 Paides" alt üles lugedes 27. nimi!)
Tänuks teenete eest ja osaliselt ka sünnipäevakingiks tohib kodanik Saarsalu luua kahe järgmise etteaste muusikalise kujunduse.
Lahkusime sõbralike ja monoliitsetena. Märkimata ei saa jätta ka ukse kõrvale kerkinud massiivset segatehnikas taiest "2016", mille silmatorkavamaks detailiks oli makrameetehnikas riputusaas. Autor: Merike.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar