Väga toredad ruumid sattusid: andsid hea ülevaate teatrissetulijaist.
Tegeleti peamiselt Milli taljega.
Ükskõik, kuidas Merike oma figuuri täiustas, Maarja polnud ikka rahul.
"Kolmesajakilone käibki just nii!" jonnis Merike ja tegi põrandaidlammutavat catwalki.
"Kolmesajakilone ei käi. Kolmesajakilone lamab!"
Trupiliikmed, kes kunagi Jänedaga lähikontaktis olnud, lugesid ja imestasid, kelle nimed kõik õpetajate loetelus seisid. Ja tuletati meelde lugusid. Kohati päris lõbusaid.
Maalitoas sai lemmikuks teos, mille õiget nime me ei mäleta, kui seda oligi. Meile jäi ta meelde kui "Rändav rind". Taas kord torises Maarja, et selline asi on VÕI-MA-TU.
10 minutit enne etenduse algust märkas Leo, et laval pole mingit valgust. Kihutati lampi muretsema.
Eks see esinemine parajat nõidade sabatit meenutanud: trobikond tegelasi laval, tuli ninasõõrmeid valgustamas. Publik siiski rõõmustas häälekalt (võimalik, et kahjurõõmust). :D
Merike tunnistas, et Amblas küll sellist närvi sees ei olnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar